Maksupööris võtab Tallinna perekonnalt teleri jagu raha
Eesti võiks kandideerida Guinnessi rekordite raamatusse – nii palju on sel ja tuleval aastal toimunud ja toimumas aktsiisitõuse, tehtud maksumuudatusi ja kehtestatud päris uusi makse.
Eesti Päevaleht ja Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus arvutasid näidisperekonna põhjal välja, kui kõvasti riigi ja Tallinna tekitatud maksukeeris õieti tasku pihta lööb. Valisime hinnatõusude näitlikustamiseks neljaliikmelise perekonna, kes elab Tallinnas Mustamäel kolmetoalises korteris. Ema-isa käivad tööl, peres kasvab poeg ja pisitütar. Perel on oma auto. Tarbimise mõttes on tegemist pigem tagasihoidliku perekonnaga. Ei liialdata ka napsuga, pereisa küll suitsu pahvib, aga on hullemaid. Tuleb rõhutada, et see on näidisperekond, kindlasti on olemas kümneid ja sadu peresid, kus on teistsugused tarbimisharjumused ja kuludki suuremad-väiksemad.
Meie „röntgenisse” võetud pere-eelarvest tuleb välja, et selle ja tuleva aasta juba teada olevad maksutõusud tekitavad igas kuus üle 600 krooni lisakulusid (vaata graafikut). Sellele sekundeerib Tallinna juulist kehtima hakkav müügimaks, mis lisab igakuistele kuludele veel umbes 120 krooni. Aastas kulub Mustamäe perekonnal maksude tõusu tõttu seega 8000 krooni tuuris. Selle raha eest saaks näiteks korraliku pesumasina, lihtsama plasmateleri või mõnusa sõidu soojameremaale.
Põhipanuse on maksurallisse andnud praegune aasta, mis lisas igakuiseid sundkulusid üle 450 krooni. Aasta 2010 riigipoolsed maksumuudatused suurendavad praeguse seisuga selle pere kulusid veel täiendava 150 krooniga.
Kõige värskemad maksurinde uudised tulid Tallinnast, kes kehtestab järgmisel aastal müügimaksu. Eile langes ka lõplik liisk, mis kaubad pääsevad linnaisade armust Tallinna üheprotsendisest lisamaksust – need on kõige tavalisem sai-leib (aga mitte näiteks rosinakukkel puhkepäevaõhtuks), piim, osa piimatooteid (mitte aga maasikajogurt), sanitaar- ja hügieenikaubad, mõningad lastekaubad, ravimid. Kõigele ülejäänule keevitatakse maks otsa. „Luksusmaks,” põhjendab pealinna meer Edgar Savisaar metsamarjajogurti kallinemist.
Esmapilgul väike protsent
„Üks protsent on küll esmapilgul väike, kuid asju tuleb kogumina vaadata ja ühel hetkel on veenõu lihtsalt täis,” märgib oma poeketti pealinnas jõudsalt laiendada sooviv suurärimees Oleg Gross.
Gross arvab pigem siiski, et uus maks ei jõua tarbijani välja, sest konkurents sunnib rihma pingutama. Aga kindlasti lööb see ettevõtete plaanid sassi. Tal endal on praegu Tallinnas viis kauplust, järgmise aasta lõpuks võib neid olla juba poole rohkem. „Eks müügimaks võtab natuke tuhinat maha.”
Näiteks kütusehinnad on viimasel ajal saanud mitu raksu ja sellel on üsna ulatuslik mõju. Neste juht Indrek Kaju märgib, et viimastel kuudel on autojuhid andnud oma sõidukeile toiduks aastataguse ajaga võrreldes 15% vähem kütust (liitrites). „Leedukad tõstsid ka esialgu aktsiisi ja siis langetasid kohe tagasi,” ütleb Kaju. Muidugi räägivad tanklajuhid standardset juttu: maksutõus tähendab tarbimise pidurdumist, salakütuse vohamist. Aga ühtaegu viivad pidevad aktsiisitõstmised ka selleni, et diislikütus maksab Eestis uuest aastast juba rohkem kui Soomes. Elatustaseme vahest me siin muidugi ei räägigi.
Maksude tõstmine on vaid medali üks külg. Teise poole moodustab sissetulekute vähenemine. Analüütikute hinnangul väheneb keskmine palk järgmisel aastal umbes 10–12%, samuti külmutati koalitsioonilepingus lubatud tulumaksumäära vähendamine. Paljudele peredele kujuneb tulumaksusoodustus ka seni oodatust väiksemaks – näiteks 2010. aasta tulusid deklareerides saab täiendava maksuvaba tulu maha arvestada alles alates teisest lapsest, mitte esimesest, nagu seni.
Kuidas inimesed hakkama saavad? Lihtne vastus on, et ega hästi ei saagi. Vaadakem näiteks seda, kuidas poes toimetatakse. „Inimesed tasuvad olulised arved, kuid vähendavad kulutusi toidule, rõivastele, kodutehnikale, meelelahutusele ja väljaskäimisele,” kommenteerib Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.
Statistikaameti andmeil on kodumasinate müük vähenenud ligi 30%, arvutite, fotokaupade, raamatute, sporditarvete ja muu sellise müük koguni 41%. Toidupoodidel on pidev langus – umbes 9% piires.
Ka prügivedu läheb kallimaks
•• Tuleva aasta algusest kerkivad ka keskkonnatasud, mis tähendab samuti tõenäolist lööki elanike tasku pihta, sest toob muu hulgas kaasa prügiteenuse ja elektrienergia kallinemise.
•• Keskkonnaministeerium on teinud analüüsi, millest selgub, et keskmine aastane jäätmete kogus inimese kohta on 230 kilogrammi. Sellise koguse ladestamise eest küsiti sel aastal inimestelt 36 krooni, järgmisel aastal aga 43 krooni ehk 3,58 krooni kuus.
•• „Keskkonnatasu otse inimese prügiarvel välja toodud pole, küll aga on see prügila hinnakirjas. Kui keskkonnatasu suureneb, siis loomulikult sõltub hinnamuutus tarbijale omavalitsusega sõlmitud lepingust, kuid kulude tõusu korral tuleb hinna üle omavalitsusega läbi rääkida,” vihjab Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg peenelt.
