Mälksoo: Eesti peaks Tartu rahu asjus Haagi kohtusse pöörduma
„Ütleme nii, et Eesti seisukohalt Tartu rahuleping kehtib, vähemalt selliste kesksete artiklite osas nagu artikkel kaks, ja Vene Föderatsiooni arvates ei kehti,“ ütles Mälksoo Kuku raadiole antud intervjuus.
Tema hinnangul võiks Eesti välisminister seetõttu teha rahvusvahelise avalikkuse ees Venemaale ettepaneku minna selle küsimusega Haagi rahvusvahelisse kohtusse.
„Võib-olla see leping ei kehti, aga las seda ütleb siis meile rahvusvaheline Haagi kohus. Sellepärast see kohus ongi olemas, et riigid saaksid sõbralikult ja tsiviliseeritult oma õigusvaidlusi lahendada,“ märkis Mälksoo.
Tema sõnul ei ole mõtete loopida vastastikuseid süüdistusi - seda enam, et Venemaa suursaadiku intervjuust oli näha, et Venemaa tugineb ka enda arust rahvusvahelisele õigusele.
Kuna kahel riigil on rahvusvahelisest õigusest erinev arusaam, siis tulekski Mälksoo hinnangul kutsuda asja üle otsustama kolmas osapool. Tema sõnul on siinkohal kõige autoriteetsemaks ÜRO rahvusvaheline kohus.
Mälksoo märkis, et kohtul tekib juristiktsioon, kui mõlemad pooled nõustuvad asja arutamisega. „Aga minu arvates, kui üks riik on valmis asja arutamisega ja teine riik ei ole, siis see riik, kes keeldub, näitab oma positsioonide nõrkust. Selge on see, et pärast sellise ettepaneku tagasilükkamisega peaks Venemaal olema moraalselt raskem neid vanu argumente edasi käiata,“ rääkis Mälksoo.
Päevalehes ilmus eile eksklusiivintervjuu Vene suursaadiku Nikolai Uspenskiga, kes ütles, et Tartu rahuleping ei kehti ning seda tuleks vaadata pigem kui ajaloolist allikat, mitte tänapäeva tegusid põhjendavat dokumenti.
Põhjuseks ei ole Uspenski sõnul see, et kumbki pool oleks dokumendi tühistanud, vaid muutunud on pilt kahest maast, kes selle alla kirjutasid.
