Mänguväljakud saavad 200 miljoni kroonise rahasüsti
Juuli alguses valmis Tallinna mänguväljakute arengukava, millega linnavõim kavatseb järgmise kolme aasta jooksul laste mänguväljakute korda tegemiseks ja uute rajamiseks kulutada 196,2 miljonit krooni.
Keskkonnaameti ülevaatus näitas, et suurem osa linna 612 mänguväljakust on ehitatud 1980. aastatel ega vasta Euroopa Liidu ohutusnõuetele. Mänguvahendid on katki ja kulunud, roostetanud või mädanenud ja võivad olla lastele ohtlikud. Mitmel pool on aga kunagisest väljakust alles vaid rohtunud plats.
Linna hinnangul on mänguväljakud halvimas olukorras Lasnamäel, kus 209 mänguväljakust on halvas või väga halvas seisukorras ligi 90 protsenti.
Mänguväljakute võrgustik
Uuringu järgi on aga kõige ohtlikum lastel mängida Põhja-Tallinnas, kus linn hindas ligi kaks kolmandikku mänguväljakutest ohtlikuks. Paremini on läinud kesklinna mänguväljakutel, sest 20 mängualast on vaid üks halvas seisus.
Mustamäe linnaosa heakorra peaspetsialist Urmas Kõpp ütles, et Mustamäel vajaksid peaaegu kõik mänguväljakud lammutamist, sest on niivõrd halvas seisukorras. Tema sõnul pole linnaosas sobivaid kohti mänguväljakute ehitamiseks, sest majade vahel on liiga vähe ruumi. Lisaks kurdavad inimesed Kõpi sõnul lärmi üle. “Ümberkaudsetele elanikele ei meeldi, et lapsed kilkavad.”
Mänguväljakute arengukava koostamisel osalenud arhitekti Tiina Tallinna sõnul on oluline luua linnas korralik mänguväljakute võrgustik, kus peredel oleks võimalik ühiselt aega veeta. Mustamäele ja Stroomi randa on juba rajatud pereväljakud, kus täiskasvanud saavad end liigutada. “Kogu aeg on seal tegevus hommikust õhtuni,” ütles Tallinn ja lisas, et tegemist on õnnestunud väljakutega. Kuhu ja millised väljakud linn rajab, selgub täpsemalt augustis.
Noortega on praegu seis nutune
•• Linna mänguväljakute arengukava koostamisel osalenud arhitekti Tiina Tallinna sõnul on linnas peamiselt Nõukogude ajal rajatud mänguväljakud. ”Siis rajati ju igasse hoovi nii-öelda esmatarbeväljak,” ütles ta. Arhitekti sõnul on need väljakud aga ehitatud eelkõige eelkooliealistele lastele mõeldes, kuid viimase trendi järgi peaksid mänguplatsid katma kogu elukaare.
•• ”Kaunis nutune seis on teismelistega,” ütles Tallinn, kuid uues arengukavas on silmas peetud ka noorukeid. Tüdrukutele ja poistele on mõeldud erinevad atraktsioonid: tüdrukud soovivad valdavalt kiikuda, poisid eelistavad aga tegevusega jõudu näidata näiteks uisurambil.
•• Samas on noorte jaoks tähtis üksteist näha. “Uuringud on näidanud, et tüdrukud ja poisid tahavad olla silmsides,” ütles ta.
