Kaevetööd kestsid kolm päeva ja üleeile õhtul lasti kogu lõhkeaine Tapal õhku.

Sõjaajaloolane Mati Õun lausus, et lõhkeaine pärines kohapealt, sest esimese Eesti Vabariigi ajal oli Männikul tegutsenud pommide valamise töökoda ja lõhkeaine laboratoorium.

„76 aastat tagasi 15. juunil 1936 toimus seal väga suur plahvatus, kõige suurem õnnetus rahuaegses Eesti Vabariigis, Männiku plahvatus, kus sa surma 63 inimest,” rääkis Õun. Ta lisas, et õnnetuse järel tehas suleti ning jääkide hävitamiseks ilmselt kaugemale ei mindudki, vaid jäeti need sinnasamasse.

Pugoneni sõnul ei ole midagi sellist 20 aasta jooksul Eestist leitud, kuid võib öelda, et see on ka maailma mastaabis väga unikaalne juhtum.