Mäo kolmnurka kerkib mini-Eesti
Kolmest Eestimaad vähendatuna näitavast teemapargist on kõige kaugemale jõudnud Järvamaale Mäo kolmnurka kavandatav mini-Eesti. Selle asukohas on püsti suur, möödasõitjate tähelepanu pälviv plakat.
Eestvedajad loodavad, et aastal 2014 saab siin tunni-pooleteisega käia ära nii Munamäel kui ka Saaremaal, rääkimata Narva linnuse, Kõpu tuletorni ja Türi raadiomasti imetlemisest.
Paide vallavanema Veljo Tammiku laual on suur hulk projekte ja plaane, mis on kõik seotud mini-Eestiga. Mees ise on aga hiljaaegu läbi käinud mitu Euroopa miniteemaparki alates mini-Euroopast ja mini-Hollandist. „Kõikjal oli rahvast murdu,” meenutab ta, lootes lähema nelja aasta jooksul üles ehitada ka mini-Eesti.
Aastatetagune mõte
Tegelikult algas mõttetöö, kuidas Mäo asulas teedest moodustuvat kolmnurka ära kasutada, juba aastate eest, kui oli selgeks saanud, et suur tee-ehitus viib sealt kandist ära nii autod, inimesed kui ka raha. Sõidukid hakkavad lihtsalt poole kilomeetri kauguselt mööda kiirteed peatumata mööda sõitma.
„Aga peatumiseks on vaja erilist ideed, mis on suurem kui vaid üks kauplus või söögikoht,” rääkis Tammik. Nii mini-Eesti idee idanema hakkaski. Pealegi kuulus vallale teedest ümbritsetud nelja hektari suurune maa, just paras paik Eesti mudeli ehitamiseks.
Ideed toetavad Järva maavalitsus, omavalitsusliit ja ümbritsevad vallad. Samuti on saadud esimesed toetussummad, mille abil on korralik projekt koostatud ja uued rahataotlused teele saadetud.
„Ega siis see, kui me Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest esimesel korral raha ei saa, veel projekti seisma ei pane, küll tegutseme edasi,” on Tammik optimistlik. Kokku läheb teemapargi ehitamine maksma üle 40 miljoni krooni. Sellest suurema osa võtavad mulla- ja veetööd, sest endisele heina- ja põllumaale on ju vaja rajada nii mäed kui ka meri, nagu ka jõed. Lisaks liikumisteed huvilistele ja hulgaliselt elektrilahendusi, mis kõik kavandatud hooned kenasti särama paneks.
Rae vallalehe toimetaja Juuli Laanemets andis teada, et kahjuks on nende suurejooneline väike-Eesti projekt praeguseks soiku jäänud. 2008. aastal valmis küll Harjumaa ettevõtluskeskuses väike-Eesti ideekavand ja äriplaan, kuid rahastamiseni enam ei jõutud, sest saabus majanduslanguse aeg. Väike-Eesti teemaparki kavandati Rae valda neljakümnele hektarile ja selle maksumus oli üle kaheksakümne miljoni krooni.
Narvas on aastaid juttu tehtud sõjas purustatud ajaloolise kesklinna ülesehitamisest, esialgu maketina. Vana-Narva projekti eestvedaja Vladimir Orlov ütles, et praegu on jõutud küll detailplaneeringuni, aga rahastajad pole veel selged. Tema sõnul peaks Narva vanalinna rekonstruktsioon tulema umbes 200 korda 400 meetri suurune. Enne kui jõutakse esimeste päris minihoonete valmistamiseni, on Orlovil kavas need teha paberist ja papist, et võimalikud investorid saaksid asjast selgema pildi. „Pole välistatud ka kogemuste hankimine mini-Peterburi projekti eestvedajailt ja koostöö,” rääkis Orlov.
Kolmkümmend kolm mudelit
•• Esialgu on mini-Eestisse kavandatud kolmkümmend kolm ehitiste mudelit, millele iga maakond või linn või kogunisti erafirma võib ise lisa ehitada. Esialgsete plaanide järgi peaksid mini-Eestis olema näiteks Tallinna laululava, teletorn, Kumu, raudteejaam, Pirita olümpiakeskus, Tartu ülikool, toomkirik ja tähetorn. Lisaks Palmse mõis, Oru loss, Purtse ja Narva linnus, Narva raekoda, Türi raadiomast, Kõpu tuletorn, Pärnu rannakohvik, mudaravila ja Ammende villa. Loomulikult tuleb Suure Munamäe otsa vaatetorn. Maketid ehitatakse mõõtkavas 1 : 25. Seda isegi siis, kui mõni ehitis, näiteks Paide ordulinnus, pole säilinud.
•• Mini-Eestisse rajatakse kaheksa saart, kakskümmend teed, kaheksateist veekogu ja silda, neli kõrgustikku ja kõik maakonnakeskused. Ringi saab liikuda jalgsi ja rongiga. Jalgsiretk läbi Eesti võtaks aega kuni poolteist tundi.
•• Esimesed külalised loodab mini-Eesti vastu võtta 2014. aastal ja neid võiks olla üle
16 000. Piletihinnaks on kavandatud kaheksa eurot.
