Maret Maripuu: reformi ebaõnnestumise eest vastutavad ametnikud

 (86)

Minister näeb puudega inimestele tekitatud murede taga amet­nike tegematajätmisi.

Eile Viru keskuses pimedate inimeste üritusel kõne pidanud sotsiaalminister Maret Maripuu põhjendas sotsiaalkindlustusameti nn arstide reformi vajalikkust sooviga arste säästa. „Arstid, kes on pikalt oma ametit õppinud, ei peaks tegelema ametnikutööga,” selgitas Maripuu, kes pidas kaks miljonit krooni maksma läinud ümberkorraldust vajalikuks. Siiski võtavad ametnikud tema sõnul ekspertiisiotsuste langetamisel aluseks arstide antud arvamuse.

Samal ajal ründasid ministrit küsimustega üritusele kogunenud pimedad, kelle hulgas oli ka töövõimetuspensionäre. „Kas see on Maripuu? Ta tahab nüüd plusspunkte koguda selle paugu eest, mis ta invaliididele tegi?” küsisid hääled uudistama tulnud rahva hulgast.

„Mismoodi kavatseb Eesti riik kaitsta invaliide?” küsis Maripuult üks naine, kelle töövõimetuse protsenti hiljuti vähendati ja kelle vaegnägijast mees jäi ilma detsembrikuus laekuma pidanud töövõimetuspensionist. Maripuu pareeris arupärimise, öeldes, et vastamiseks tuleb tal tutvuda konkreetse juhtumiga.

Minister polnud kursis

Rääkides üldisemalt reformi ebaõnnestumisest, märkis minister Eesti Päevalehele, et vastutus lasub igal ametnikul, kes oli seotud uue korra väljatöötamisega. „Kõik ametnikud, kes osalesid eelnõu tegemisel, andsid igal ettevalmistuse etapil oma jaa-sõna ka neile tähtaegadele,” rääkis Maripuu, vastates küsimusele, miks mindi vanalt süsteemilt uuele üle enne, kui oldi kindlad, et see töötab.

Samal teemal:

„Mina kuulsin sellest, et IT-süsteemid ei ole valmis, alles 1. oktoobril. Pöörduti küll kantsleri poole, aga minu poole ei pöördunud keegi,” rääkis minister. Tema sõnul oli tegemist süsteemse veaga, mis nüüd valusa õppetunniga välja tuli.

Maripuu sõnul räägivad nad töövõimetuspensionide ja puudega inimeste toetuste uuele korrale üleminekuga kaasnenud probleemidest põhjalikumalt täna toimuval pressikonverentsil sotsiaalministeeriumis. Siis tutvustatakse ka ministeeriumi siseauditi tulemusi.

Pime inimene on enamasti töötu

•• Eile toimus Tallinnas Viru keskuses ja Tartus Tasku kes­kuses teabepäev punktkirja ja pimedate igapäevaelu tutvustamiseks, et tähistada koos muu maailmaga punktkirja looja Louis Braille’i 200. sünniaastapäeva.

•• 40-aastane Artur Räpp, kes luges viimati oma silmadega kümneaastaselt, esitles Viru keskuses pimedatele mõeldud arvutiklaviatuuri. Eestis on neid kõigest kahekümne ringis, sest hind on soolane, selline klaviatuur maksab kõige vähem 20 000 krooni, arenenumad versioonid rohkem.

•• Umbes 80 protsenti pimedatest inimestest on tööta, tõdes Räpp ja lisas: „Kui pole neli-viis aastat töötanud, siis juba heitutakse.” Räpp ise töötab tehnilise nõustajana, aidates teistel pimedatel vajalikku tehnikat hankida.

•• Pimedad töötavad näiteks masseerijana, palju tehakse käsitööd. Mujal maailmas leiavad nägemispuudega inimesed rakendust telefonikeskustes, kuid Eestis pole see eriti levinud.

•• Räpp rääkis, et noored pimedad, kes käivad tavakoolis, tahavad koos teiste klassikaaslastega ülikooli minna ja neil on hiljem kergem tasuvat tööd leida.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare