Pingerea esikümnesse on sattunud margid meie kuulsate poetesside Marie Underi ja Lydia Koidulaga, kunstnike Johann Köleri ja Eduard Viiralti kuulsamate töödega, olümpiasangar Erki Nool.

Ka mõlemad Eestile iseloomulike maastikutüüpidega – raba ja rannik – postmargid on leidnud kindla koha esikümnes. Suitsupääsukese ja rukkilille markide populaarsus ei näita sugugi mõne sotsioloogi ja poliitiku arvamust, et rahvuslikud sümbolid kaotasid oma suure võlu rahvusliku taasärkamise vaimustuse vaibumisega 1990. aastate algul. Nende sümbolite tähendus on lihtsalt kolinud sügavamale ja varjatumasse südamesoppi, et esimesel võimalusel jälle sädemena hõõguma lüüa.

Eesti Päevalehe lugejad hindasid kõrgelt ka tänaseni ilmuvat Mari Kaarma kujundatud Eesti rahvariiete margisarja, kus siiani on ilmunud 12 postmarki. Samuti said poolt-hääli Jaan Saare joonistatud linnuste sarja margid, mis tänaseks on ilmumise lõpetanud.

Kokku tuli lugejailt üle poole tuhande hinnangu.

1. Pokumaa margivihik (19.juuni 2001, kujundus:Lembit Lõhmus,

illustratsioonid Edgar Valter)

Pokumaa on muinasjutumaa, mida Edgar Valteri 1994. aastal ilmunud “Pokuraamatule” toetudes on hakatud rajama Võrumaa eheda looduse keskele. Iga margivihiku müügihinnast 3 krooni on mõeldud Pokumaa projekti toetuseks. Poku markide populaarsus kummutab ühe levinud väite, et juurdemaksuga postmarke kokkuhoidlikud eestlased ei osta. Ostavad küll, kui on ilusad margid, mis inimestele meeldivad.

2. Tolkuse raba (27.aprill 1999, kujundus Jaan Saar, foto: Mati Kose)

Euroopa margisarjas annavad enamus selle maailmajao riike igal aastal välja mingile ühisele teemale pühendatud margi. 1999. aastal oli teemaks rahvuspargid ning Eesti otsustas kujutada meie maastike lahutamatut osa – raba. Tolkuse raba asub Pärnu madalikul Uulu ja Häädemeeste vahel. Ta on kogu Euroopas ainulaadne selle poolest, et on üks vähestest rabastaadiumini arenenud laguunitekkelistest soodest. Aga kindlasti on selle margi populaarsusele kaasa aidanud ilus slaidipilt puutumatust loodusest.

3. Kodu kauniks (16. juuni 1998, kujundus

Mari Kaarma)

Postmargi ilmumise ajendiks oli president Lennart Meri poolt emadepäeva puhul “Estonia” kontserdisaalis peetud kõnes (11.mail 1997) välja kuulutatud kodukaunistamise aasta. Presidendi külvatud seeme sattus viljakasse mulda ka postmargil, sest seda marki inimesed ostaksid ja ongi hästi ostnud.

4. Suitsupääsuke

(7. august 2001, kujundus Mari Kaarma)

Suitsupääsuke on Eesti rahvuslind ja seega juba ise-enesest igale inimesele siin maal südamelähedane motiiv. Postmark ise on aga pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäevale.

5. Läänemere rannik Lahemaal (15. september 2001, kujundus: Vello Lillemets, foto: Arne Ader)

Kolme Balti riiki seob nende ühine asend Läänemere idakaldal. Läänemere mitmekesist ja maalilist ranniku loodust kujutati kolmel postmargil, millest koosnes margiplokk – Eesti, Läti ja Leedu ühisväljaanne. Eesti margil on näha Lahemaa rahvuspargi merekallast iseloomulike suurte rändrahnudega.

6. Erki Nool olümpia-võitja

(10. jaanuar 2001, kujundus Lembit Lõhmus, foto: Toomas Huik)

Suveolümpial Sydneys Eestile kümnevõistluses kuldmedali võitnud Erki Nool jäädvustati postmargil. Pärast esimest riigivanemat Konstantin Pätsi oli Nool teine elav inimene Eesti ajaloos, kes pääses postmargile. Inimestele on vaja kangelasi ja Erki Nool sobib selleks oivaliselt.

7. Marie Under (10.mai 1996, kujundus: Lembit Lõhmus, Ants Laikmaa pastell joonistuse (1904) järgi)

Jällegi Euroopa sarjas ilmunud mark. 1996. aastal oli ühiseks teemaks kuulsaid naisi. Eestil oli armastatud poetessi näol ilmselt õige valik.

8. Lydia Koidula

(14.detsember 1993, kujundus: Vladimir Taiger)

Teinegi kuulus naine on postmargil populaarne ja kujundajaks Koidula rahatähtede autor Vladimir Taiger. Mark oli pühendatud poetessi 150. sünniaastapäevale.

9.-11. Johann Köler (27. veebruar 2001, kujundus Lembit Lõhmus)

Rahvusliku maalikunsti rajaja Johann Köleri 175. sünniaastapäevale pühendatud margiplokk. Viljandimaalt pärit graafik Lembit Lõhmus kujutas kahel margil teise Viljandimaa mehe Köleri maale tema paremast loomingust – “Tütarlaps allikal” ja “Eeva granaatõunaga”. Ploki serval on veel Köleri autoportree ja suure kunstniku signatuur. Tõesti kaunis.

9.-11. Eduard Viiralt (18. veebruar 1998, kujundus Lembit Lõhmus)

Legendaarse graafiku Eduard Viiralti 100. sünniaastapäevale pühendatud suurejooneline margiplokk, mis kujutab kunstniku kuulsat “Põrgut”. Suurejooneline teostus Lembit Lõhmuselt oleks võinud olla veelgi mõjuvam, kui Eesti trükikoda oleks suutnud tehniliselt vormistada Lõhmuse esialgse kavandi. Lembit Lõhmus ise peab seda margi-plokki revolutsiooniliseks Eesti margikunstis.

9.-11. Rukkilill

(7. aprill 2000,

kujundus: Mari

Kaarma)

Rahvuslillele pühendatud margi edu oli juba ette garanteeritud. Meemesilane kuulub õitsvate lillede juurde nii margipildil, kui ka Eesti suves.

Uus postmargi hindamise konkurss

Saksa mõjukas ja autoriteetne filateelia väljaanne “Deutsche Briefmarken-Revue” korraldab igal aastal konkursi Euroopa kauneima postmargi valimiseks. Seekord valiti 2000. aasta kauneima postmargi selgitamiseks välja riigi visiitkaardid kaheteistkümnest riigist, sealhulgas ka Eestist. Eesti Päevaleht pakub oma lugejatele võimaluse osaleda ka sellel üle-Euroopalisel 2000. aasta kauneima margi konkursil. Lisaks järjekordsetele Eesti Postmargi auhindadele, loosib Saksa väljaanne osalenute hulgast välja veel üle 100 auhinna.

(vaata markide kujutisi paberväljaandest või PDF-küljelt)

• Kirjutage Teile kõige enam meeldinud riigi postmargi all olev number postkaardile ja saatke kuni 20.märtsini 2002 aadressil:

Eesti Postmark

Pallasti 28

19098 Tallinn

• Märksõna: Euroopa kauneim mark aastal 2000.