Margit Sutrop: moraali jaoks on vaja taastada usaldus

„Kui vaadata seda, mis on Eesti ühiskonnas taasiseseisvumise ajast toimunud, siis tundub küll, et inimesed on hakanud aru saama, et kui meil on puudu aususest, hoolivusest, lugupidamisest, siis on kõigil halb elada,” ütleb filosoof ja Tartu ülikooli professor, presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saav Margit Sutrop.

Sutropit kummitab Louis Pojmani eetikaõpikus toodud näide ühe endise Nõukogude Liidu vabariigi kohta, kus küsimuse peale, miks pole suurte paneelmajade koridorides lambipirne, sai ta vastuse: pirne pole mõtet lakke keerata, sest need varastatakse kohe ära. Pojman kasutab seda näidet oma raamatus kujundina iseloomustamaks, kuidas meie kõigi tee on valgem, kui meil on eetika. „Olen aastaid mõelnud selle üle, kuidas jõuda sellisest olukorrast, kus eetikat pole, eetikaga ühiskonda. Kuidas inimesed jõuaksid selle arusaamiseni, et valges on parem käia kui pimedas,” viitab Sutrop. „Olen jõudnud järeldusele, et moraali toimimiseks on vaja taastada usaldus inimeste vahel, samuti inimese eneseusaldus. Moraal on seotud ka inimese eneseväärikusega. Kui inimene ise tahab olla selline inimene, kes on lugupidamise vääriline, siis ei tee ta halbu tegusid.”

Usk, et on aega

Veel on Sutropi hinnangul oluline, et inimestel oleks usk, et neil on aega. „Kui inimene usub, et see, mida ta täna teeb, avaldab mõju paljude aastate pärast, siis ta võib lähikasust ka loobuda ja teha tegusid, mille vilju saab maitsta alles aastate pärast,” ütleb professor.

Kuid kas ühiskonda kummitav eetiline kriis ületatakse? „Viimastel aastatel olen puutunud kokku nii paljude inimeste ja organisatsioonidega, kes jagavad muret selle pärast, et Eesti ühiskond on eetilises kriisis, et mul on küll tunne, et varsti see kriis ületatakse,” on Sutrop optimistlik.   

Sest kõik sõltub ju sellest, millises Eestis me tahame elada. Teistsuguse Eesti loomine on meie enda kätes.

Võtmeküsimuseks on Sutropi hinnangul haridus, mille ümber­korraldamise vajadusi peaks ühiskond mõistma ja toetama. „Kui koolides hakatakse teadmiste hindamise kõrval pöörama tähelepanu ka sellele, missuguseid inimesi kool kasvatab, võime paarikümne aasta pärast näha hoopis teist ühiskonda,” on Sutrop kindel.