Tallinna kinnisvaraturul märkamatult märkimisväärseks tegijaks tõusnud Margus Allikmaa võtab ette juba kolmanda hiigelprojekti, asudes ehitama uut tele- ja raadiomaja ning müüma praegusi kesklinnas asuvaid hooneid.

Allikmaa “vahendatud” kinnisvara hulka kuuluvad huvitaval kombel just sellised hooned, mis on uute omanike valduses toonud tänavale hulkade viisi plakatitega protestijaid.

2002. aastal osales toonane kultuuriministeeriumi kantsler ning kunstimuuseumi sihtasutuse nõukogu liige Allikmaa näiteks ministeeriumile kuulunud Tallinna vanalinna piiril asuva hoone müügis.

Pika ja keerulise müügiprotsessi lõpuks ostis Pärnu maantee 10 asuva hoone 80 miljoni krooni eest tuntud kinnisvara-  ärimees Margus Fink. Hoone müügist saadud tulu suunati Kumu ehitamiseks. Fink aga hakkas majas asunud rentnikke kähku välja ajama, kergitades rendihinna kahekordseks. Nii oli sunnitud ajutiselt uksed sulgema ja ära kolima näiteks Vaal-galerii.

Samas hoones asunud Rahva Raamatu kauplust ähvardas samuti sulgemine. Fink ning teda esindanud juristid eesotsas Viktor Kaasikuga said kultuuriinimeste ja meedia käest vastu päid ja jalgu. Omanike plaan oli kahandada raamatukaupluse müügipinda ning selle asemel avada Hugo Bossi esinduskauplus. Hoolimata kehtivast 30-aastasest soodsast rendilepingust nõustuski kauplus hiljem kahekordse üüriga.

Asi jõudis sinnamaani, et Kaasikut süüdistati raamatupoele tsensuuri kehtestamises ning kirjanik Kaur Kender ähvardas poeruumidesse kolima pidanud rõivapoodi boikoti ja tordisõjaga. Internetis koguti Rahva Raamatu säilitamise heaks tuhandeid allkirju, kultuuritegelased kogunesid kaupluse ette piketeerima.

Soovib eemale tõmbuda

Kultuuriministeeriumi maja müügist tahab Allikmaa ennast praegu distantseerida. “Praegusele kultuuriministrile Raivo Palmarule meeldib seda mulle peale suruda jah. Aga minu roll hoone müügis oli väike,” lausus Allikmaa eile.

“Mina kantslerina ei võtnud vastu poliitilist otsust maja maha müüa. Keegi pidi lihtsalt asju kommenteerima ja ma olin rumal, et seda tegin.”

Kui hoone oleks jäänud müümata, siis ei pruugiks ka Kumu nüüdseks valmis olla, väitis Allikmaa. “Selge suunis oli see, et kui ise leiame raha, siis Kumu ehitatakse. Kui ei leia, siis ei ehitata.”

Mõni nädal tagasi käivitas tulise arutelu omanike kava lõhkuda kesklinnast maha Sakala keskus ja ehitada selle asemele ultramoodne klaasmaja. Taas kogunesid sümboliväärtusega hoone, Karla katedraali ette plakatitega protesteerijad, internetis läks hetkega lahti allkirjakampaania ning kohtusse anti lammutamiskava peatamiseks väikeste vahedega koguni neli taotlust.

Keskuse hoonestusõiguse müügilepingu sõlmimise ajal 2003. aastal oli üks otsustajatest taas Allikmaa, toona juba kultuuriministrina. Praegune kultuuriminister Raivo Palmaru süüdistab just Allikmaad praegustes Sakala keskusega seotud hädades.

“Tõtt-öelda kuulutati hoonestusõiguse konkurss välja siis, kui mina enam minister ei olnud,” lausus Allikmaa, nentides samas, et konkursi tingimuste väljatöötamisel osales ta küll. “Sakala keskus oli ju kogu aeg üks suur õnnetus. Midagi tuli ette võtta.”

Kõige lihtsam olnuks Allikmaa sõnul Sakala keskus lihtsalt maha müüa, ent siis oleks sinna tekkinud tõenäoliselt kas suur kasiino või hotell. “Ostjad olid selgelt olemas.” Müümise asemel aga korraldati hoonestusõiguse konkurss, mille üks tingimus oli majas kultuuritegevuse jätkamine. “Hoone lammutamist ei nähtud ette poole sõnagagi,” kinnitas Allikmaa.

Telemaja müügiks

Nüüd korraldab Eesti Raadio juhatuse esimehe tööpostil olev Allikmaa juba uut ja senistest veelgi mahukamat kinnisvaratehingut.

Tema juhtimisel rajatakse lähiaastatel Rahumäele ligi miljard krooni maksev uus tele- ja raadiomaja. Seejuures tuleb tal hoolitseda ka praeguste, Tallinna kesklinnas asuvate ringhäälinguhoonete müügi eest. Uus raadiomaja on küll kaitse all ning seda lammutada ei tohi, ent vana raadiomaja ning 1991. aasta augustisündmustes sümboolse tähenduse saanud telemaja saatus on veel lahtine.

Kuna tulevane telemaja omanik võib suure tõenäosusega maja lammutada, on põhjust oletada, et seegi toob inimesed barrikaadidele. Allikmaa võimalikke tulevasi protestiaktsioone, plakatirongkäike ega allkirjade kogumist ei karda. “Loomulikult tuleb probleeme, aga praegu tammuvad kõik jalalt jalale ega julge otsustada. Keegi peab neid asju tegema,” jäi ta rahumeelseks.

Sakala ootab maavanema seisukohta

•• Sakala keskuse kaitseks on lahti läinud hoogne avalduste esitamine: lisaks kohtule esitatud avaldustele taotleb neli organisatsiooni Harju maavanemalt seisukohavõttu järelevalve alustamiseks.

•• Teisipäevaks oli maavanemale linnavalitsuse Sakala keskuse lammutusloa üle järelevalve teostamiseks esitatud neli avaldust, mille esitasid ETP Grupp, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn, Eesti arhitektide liit ja demo-     kraatlik-rahvuslike jõudude koostöökoda. Avaldustes taotletakse, et maavanem algataks järelevalve ja teeks kohalikule omavalitsusele ehk Tallinna linnale ettepaneku tühistada Sakala keskuse lammutusluba, ütles maavalitsuse avalike suhete nõuniku kohusetäitja Marit Valge.

•• Hoolimata sellest, et esimene avaldus laekus juba nädala eest, pole maavanem Värner Lootsmann mingit seisukohta võtnud. Valge sõnul toimub hetkel menetlus järelevalve algatamise otstarbekuse ja võimalikkuse kohta. Selleks on palutud asja-   omastel asutusel ja firmadel esitada kõik kõnealuse teemaga seotud dokumendid. Seejärel analüüsitakse saabunud dokumente ning maavanem langetab otsuse järelevalve algatamise või sellest keeldumise kohta, lisas Valge.