Kõigepealt
kopeeris Tsahkna oma viie päeva tagust vastust, mille ta saatis
vastuseks samuti väga konkreetsetele Eesti Päevalehe küsimustele.
„Eelnõu eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja ühtlaselt üle Eesti
kättesaadav apteegiteenus. Selleks lõhutakse vertikaalne integratsioon,
lammutades senised suured apteegiketid, mis kuuluvad paarile suurele
tegijale (näiteks Magnum) ning keelates hulgimüüjate osalus apteekide
omanike ringis. Apteegid antakse tagasi proviisoritele ning
apteegiteenus liidetakse tervishoiu süsteemiga,” kirjutas Tsahkna.
„Eelnõu menetlemine kujuneb keeruliseks, kuna eelnõuga kahjustatakse
oluliselt tänaste suurte apteegituru tegijate huvisid patsientide huvide
tagamiseks.”

Tsahkna jättis aga märkimata, et eilsel
sotsiaalkomisjoni istungil asetati ravimiettevõtjate ja riigiametnike
ette lauale hoopis uus eelnõu versioon, mis pööras asjad jällegi pea
peale. Selle järgi kehtiks 9. juunist alates poolteist aastat tingimus,
et suurde, rohkem kui 4000 elanikuga omavalitsusse apteegi loomiseks
korraldatakse ikkagi konkurss. Punktiskaalal on edukad need firmad,
millel on näiteks kohapeal rohkem ravimeid ja mille proviisoritel on
pikem tööstaaž. Ent pärast 2015. aasta 9. detsembrit üldapteegi
asutamiseks piiranguid polekski. Üldapteegi haru võiks aga avada linnas
juhul, kui seal on alla 4000 elaniku, või väljaspool linna.