Neljapäevase valitsuse otsusega vabastati endine sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer põhimõtteliselt igasugusest töövõimetuspensionite ning puudetoetuse väljamaksmise venimisega seotud süüst.

Sotsiaalminister Maret Maripuu poolt esitatud ning valitsuses heaks kiidetud Tapferi vabastamise korraldus nimetab ministeeriumi kõrgeima ametniku vabastamise põhjuseks koostöö mittelaabumist ministriga.

“Sotsiaalminister Maripuu hinnangul koostöö kantsler Riho Tapferiga ei laabu. Ministri selgituse kohaselt on koostöö mittelaabumise põhjuseks erinev arusaam kantsleri rollist ja vastutusest, mis takistab ministeeriumi eesmärkide sujuvat saavutamist,” sedastatakse dokumendis lakooniliselt ning ühegi viiteta ministeeriumis tekkinud konkreetsele korralagedusele.

“Arvestades eeltoodut vabastada Sotsiaalministeeriumi kantsler Riho Tapfer 9. jaanuaril 2009. a teenistusest ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu ja maksta talle hüvitusena tema kuue kuu ametipalk,” kõlab valitsuse lõplik otsus.

Ometi saab seaduse järgi iga ametnikku, sealhulgas ka ministeeriumi kantsleri, vabastada ametist ilma igasuguse hüvitiseta, kui leiab kinnitust, et toime on pandud tegu, mis väärib distsiplinaarkaristust.

Ja sotsiaalministeeriumi kantsleri puhul oli selleks alus olemas, aga seda Maripuu ettepanekul ei kasutatud.

Esmaspäeval sotsiaalministeeriumis toimunud erakorralisel töövõimetuspensionite ja puudetoetuste väljamaksmisel ilmnenud probleeme lahanud pressikonverentsil tutvustati ka ministeeriumi sisejuurdluse tulemusi. Ministeeriumi siseauditi juht Apo Oja rääkis, et sisejuurdlus tuvastas peamiste vigade tekkimise asjaolud. “Näiteks ei planeeritud protsesse piisavalt, ei tehtud analüüse. Hiljem lasti kõikidel
vigadel ka realiseeruda, kontroll oli ääretult nõrk,” lausus Oja.

Ebaseaduslik noomitus?

Oja esinemisele järgnes kantsler Tapferi sõnavõtt. “Antud projekti viivituse põhjuseks oli see, et ei olnud projekti arendus polnud planeeritud etapiliselt ja see oli meie juhtimise viga,” tunnistas Tapfer end otsesõnu tekkinud olukorras ka kohe süüdi.

Seepeale teatas Maripuu, et tegi nii kantsler Tapferile kui asekantsler Riho Rahuojale noomituse, mis avaliku teenistuse seaduse järgi on üks distsiplinaarkaristuse vorme.

Paraku ei lugenud minister vist seadust, sest selle järgi saab ametnikule distsiplinaarkaristuse sealhulgas ka noomituse teha vaid konkreetse ametniku ametisse pannud isik või organ. Kõikide ministeeriumite kantslerid aga nimetab ametisse valitsus, mitte minister üksinda.

Päevaleht palus sotsiaalministeeriumil edastada Maripuu poolt tehtud noomituse. Seepeale vastas ministeeriumi pressiesindaja, et sellist dokumenti polegi vormistatud ning tegemist oli suulise karistusega. “Kantslerile tehtud noomitus oli suuline, mis viis töösuhte lõppemiseni. Minister edastas Riigikantseleile sotsiaalministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamise eelnõu. Valitsus vabastas minister Maret Maripuu ettepanekul sotsiaalministeeriumi kantsleri Riho Tapferi ametist alates 9. jaanuarist,” tunnistas ministeeriumi pressiesindaja Jana Zdanovitš.

Kuid nagu juba mainitud ei ole see tõsi, sest noomitus ei viinud kantsleri vabastamiseni. Valitsuse korraldusest tuleb selgelt välja, et kantsleri vabastamise aluseks polnud distsiplinaarkaristus, mille rakendamisel poleks talle mingit hüvitist makstud. Vastupidi minister esitas valitsusele eelnõu, kus nähti ette kantsleri vabastamine “koostöö mittelaabumise” tõttu, millega kantslerit ei tunnistatud lõppkokkuvõttes süüdi milleski.

Kui aga kantsler polegi süüdi töövõimetuspensionite ning puudetoetustega tekkinud jamades, kes siis on? Ja kes hüvitab riigile kantslerile välja makstud 300 000 krooni, sest kantsler oli ise end juhtimisvigades süüdi tunnistanud ning teda oleks saanud hoopis distsiplinaarkorras karistada?