Maripuu ülesanne: teatada kõik halvad uudised
Aga miks on Maripuule vigade parandamiseks antud aeg just kuupikkune ja mitte kaks nädalat või koguni kaks kuud? Vastus peitub Eesti majandus- ja riigieelarve kriisis: valitsusel tuleb mõne nädala jooksul leida kokkuhoiukohti 5–8 miljardi krooni ringis.
Rahandusminister Ivari Padar teatas eile Päevalehele antud intervjuus, et tema eesmärk on kärpekava heakskiitmine 21. veebruariks. See on kaks päeva enne Maret Maripuu poolt välja käidud tagasiastumise kuupäeva. Lisaks möönis peaminister Andrus Ansip eilsel valitsuse pressikonverentsil esimest korda, et ka tema nägemuses on majanduskriis nüüd Eestisse jõudnud.
Kärbib mitmelt poolt
Kahtluseta on selge, et ükskõik milliseid kärpeid tegema ka ei hakataks, tabavad need kõige valusamalt peaaegu poolt riigieelarvet käsutavat sotsiaalvaldkonda. Enne lahkumist jääb seega Maret Maripuu ülesandeks – lisaks juba olemasolevate probleemide lahendamisele – teatada ka sotsiaalvaldkonna uutest kulukärbetest. Poliitiline loogika seisneb selles, et niikuinii lahkuvale ning renomee kaotanud ministrile pole enam võimalik uusi plekke külge määrida.
Ja millisest kulukokkuhoiust tuleb Maripuul siis kõigi eelduste kohaselt teatada? Alustuseks arvatavasti pensionitõusu ärajäämisest, sest riigieelarvest pole lihtsalt enam kuskilt võtta selleks kuluvat kahte miljardit krooni. Üleüldine majanduslangus paneb valitsuse fakti ette, et üheski riigieelarve otsas ei saa sel aastal segada kangemat suppi kui mujal ja kärpimine peab toimuma kõigis valdkondades.
Korralikult asja seletades on lootus, et pensionärid mõistavad oma sissetulekute tõusu ärajätmist, sest tööpuuduse suurenedes pole lihtsalt enam maksumaksjaid, kes pensionikassat täidaksid. Kuid isegi mõistmise korral ei korja sotsiaalminister sellelt otsuselt punkte ning uut ministrit seda teatama panna tähendaks ka tema kiiret langust.
Teiseks kinnitas Ansip eile, et kärpimisele ehk reformimisele peavad minema tema väljendi järgi „lausalised toetused”. Selle all peab peaminister põhiliselt silmas igale vanemale makstavaid lastetoetusi. Juba sügisel eelarve tegemise ajal küsis Ansip mitu korda, kas tema palgatasemega lapsevanem peab iga kuu riigilt 300 krooni lapse kohta saama.
Tema eilsed sõnad aga väljendasid selget juhist Maripuule lastetoetuste süsteem ümber vaadata. Reformierakonna plaan näib selgelt olevat toetusesaajate arvu vähendamine: tegelike abi vajavate perede toetuste tõstmine, aga arvatavasti ka väike kokkuhoid praegustelt kuludelt.
Lisaks peab lahkuv sotsiaalminister kõikide märkide järgi veel haigekassa eelarvet kärpima. Sügisel jäi õhku idee suurendada haiguspäevade arvu, millelt riik haigushüvitist ei maksa. Valitsusel võib olla nüüd vaja see ettepanek uuesti ellu äratada, sest üleüldise eelarvedefitsiidi ohjes- hoidmiseks ei saa riik endale lubada ka haigekassa arvepidamise miinusesse minekut.
Haigushüvitise ümberkorraldamine ei saa olla populaarne ei töötajate ega ettevõtjate juures, kellel võib tekkida kohustus panustada ise haiguspäevade kinnimaksmiseks.
Viimane, ehkki kõige ebatõenäolisem kärbe võib puudutada vanemahüvitise maksmise korda. Reformierakond teeb kindlasti kõik võimaliku, et hoida vanemahüvitise kallale minek kaugel kärpeplaanidesse sattumisest. Kui aga kärpevajadus tõesti kerkib kaheksa ja enama miljardini, pole välistatud, et oravapartei peab teiste koalitsioonipartneritega diili tegemiseks ka sealt näpistama.
Kui Maripuu oleks eile lahkunud, tulnuks uuel ministril esimese asjana teatada halvad uudised pensionäridele, lastega peredele, töötajatele ja ettevõtjatele. Ehk kõigile sotsiaalministeeriumi hallata olevatele ühiskonnagruppidele. Nüüd jääb see töö Maripuule, kel pole enam niikuinii midagi kaotada. 23. veebruaril, pärast kõigi halbade uudiste teatamist, ta lahkub ja vabastab koha uuele.
Koalitsiooni pidamise katse
•• Eile riigikogus arenenud sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamise draamale ning tagasiastumisteatele eelnes koalitsioonipartnerite tõsine madin. Nii IRL kui ka sotsid kaalusid enne Maripuu umbusaldamist võimalust oma saadikuid riigikogu saali üldse mitte saata. Seega valitses oht, et Maripuu umbusaldamine oleks Reformierakonna ja teiste koalitsioonierakondade vahele ajanud tervet valitsust ohustava kiilu.
•• Selle vältimise hinnaks oli pärast valitsusliidus toimunud ägedat manööverdamist Maripuu teade tagasiastumise kohta. Nii tagatigi IRL-i ja sotsiaaldemokraatide toetushääled — 51 toetajat opositsiooni 35 umbusaldaja vastu.
•• Koalitsioonipartnerid said Maripuult tagasiastumislubaduse, kuid teisalt saavutas Reformierakond sotsiaalministri tulevase staatuse teema päevakorrast mahavõtmise. Maripuu lahkub ning üritab järelejäänud kuu jooksul oma ebaõnnestumised parandada nii, et need ei jääks uuele ministrile jalgu. Senikaua nihkub avalikkuse tähelepanu uue ministri otsimisele.
Karjäär
Maret Maripuu
tee ministriks
•• 1999–2005 oli Maret Maripuu Tallinna volikogu liige. 2001. aasta lõpus kerkis toona vaid 27-aastane Maripuu Tallinna volikogu esimeheks ja püsis seal 2005. aastani.
•• 2002. aastal soovis osa Reformierakonna liikmeid Maripuud Tallinna linnapeaks. Tema esitajate hulgas olid toonane justiitsminister Märt Rask ning riigikogu liikmed Kalev Kukk ja Jürgen Ligi. Maripuu loobus linnapeaks pürgimast.
•• 1999. aastast on Maret Maripuu riigikogu liige.
•• 2003. aastal lõpetas Maripuu akadeemia Nord, napilt aasta hiljem oli ta juba sama kooli õigusmagister.
•• 2005. aastal valis riigikogu Reformierakonna fraktsioon Maripuu uueks esimeheks, kui seni fraktsiooni juhtinud Peep Aru astus seoses baaris märatsemisega tagasi. 2006–2007 oli Maripuu tõusnud riigikogu aseesimeheks.
•• 2007. aasta riigikogu valimistel oli Maripuu Reformierakonna nimekirjas kaheteistkümnes. Samal aastal asus Maripuu sotsiaalministri toolile.
