-Kas asjaolu, et eesistujamaaks saab „uue euroopa riik“, on Eesti jaoks positiivne või ei oma see erilist rolli?

Need eesmärgid ja prioriteedid, mis Ungari on praegu seadmas oma eesistumisele on tähtsad kogu EL-ile ning ka meile. Teemad nagu energiajulgeolek ja idapartnerluse valdkond, kahtlemata on meil selliste teemade puhul väga palju kaasa rääkida.

-Tuleval aastal on EL-i eesistujamaadeks Ungari ning seejärel ka Poola. Kas võib oletada, et "uue Euroopa" hääl saab seeläbi rohkem kõlama?

Ungarlased arvestavad praegu sellega, et nii mõnigi algatus, mille nad oma eesistumise ajal käima lükkavad või teema, kandub sujuvalt Poola eesistumisele üle. Loomulikult on see küllatki oluline periood Euroopa nö uutele liikmesriikidele, neile, kes liitusid 6-7 aastat tagasi.

-Uuemad idapoolsemad liikmesriigid on olnud Venemaa suhtes kriitilisemalt meelestatud. Kui eesistujapositsioon liigub uutesse liikmesmaadesse, siis kas ei ole oht, et võib tekkida EL-i siseseid pingeid?

Ma ei arva seda. EL-is on 27 liikmesriiki ning see, kes asub eesistujaks ei saa võtta endale sellist juhtrolli, et kogu EL muutub temanäoliseks. Ka Ungaris saadakse väga hästi aru, et nende roll on ikka kogu keerulist masinavärki juhtida nii, et probleeme oleks vähem ja suudetaks küsimusi lahendada.

Ungarlased kavatsevad veebruaris kokku kutsuda energiajulgeolekualase tipp-kohtumise, need on küsimused, mis puudutavad pisut rohkem Kesk-ja Ida-Euroopa riike kui teisi.

-Eesti saab eesistujamaaks 2018.aastal. Viimasena 2004. aastal EL-iga liitunud riikidest. Kas see on juhus või näitab Eesti kaalu EL-is?

Mõned aastad tagasi, kui need eesistujate täpsed ajad otsustati, oli see Eesti teadlik valik. Eestistumisperiood viiakse kokku vabariigi sajanda aastapäevaga.

Teatud ettevalmistus Eesti eesistujaks saamiseks, olgugi, et see on alles kaheksa aasta pärast, juba käib.