1) Hipodroomist. Kui arendaja kavast lõpuks hooned saavad, kaotab linn riigi ainsa hipodroomi ning 14 hektarit rohe- ning puhkeala. Vastu saadakse veerand miljonit ruutmeetrit äri ning elamupinda juba niigi üleküllastunud kinnisvaraturule. Kuidas arvestas linnavalitsus avalikku huvi, kui algatas hipodroomina tuntud kinnistu detailplaneeringu?

Omanikul on õigus alati enda omandis oleva maatüki osas taotleda detailplaneeringu algatamist või muutmist, samuti otsustada, mis tegevust ta eelistab antud maatükil viljeleda - seda mõistagi detailplaneeringuga sätestatud piirangutest tulenevalt. Kui maatükile detailplaneeringuga taotletav funktsioon erineb üldplaneeringus sätestatust, siis tuleb taotleda ka üldplaneeringu muutmist.

Avalik huvi selgub detailplaneeringu ja teatud juhtudel ka üldplaneeringu muutmise menetlemise käigus, kus otsustuspädevus on eri instantsidel - alates infrastruktuuri eest vastutavatest ametkondadest ja ettevõtetest lõpetades elanike demokraatlikult valitud esinduskogudega.

Siseministeeriumi eestvõttel valminud uus planeerimisseadus sätestab tunduvalt enam avaliku huvi ja samuti naabrite õiguste kaitse mehhanisme, kui seda on tänases seadusandluses. Kas tänase hipodroomi kanti jääb hipodroom või tuleb tulevikus haljasala, puhkeala või elurajoon, see sõltub nii antud maa-ala omanike kui ka linnarahva esinduskogude tahtest, koostööst ja reaalsetest majanduslikest võimalustest.

Nii, nagu linn ei saa sundida omanikku igavesest ajast igavesti antud kohas hipodroomi käigus hoidma, ei saa omanik nõuda linnalt, et see nõustuks funktsiooni radikaalse muutmisega, kui linnarahvas seda mõistlikuks ei pea.

2) Milliseid vigu ja möödalaskmisi on keskerakondlik linnavalitsus teinud oma viimase valitsemisperioodi jooksul?

Olgu siinkohal toodud TOP-10:
1. Tallinna järjekindel muutmine Keskerakonna vürstiriigiks, st pidev vastandumine Eesti riigile ja partei (äri)huvide kaitsmine linnavõimu kaudu.

2. Pronksiöö-järgne positsioneerimine märatsejate poolele.

3. Maamaksu hüppeline tõus 2008. aastal. Tulemuseks see, et sajad tallinlased on hädas maamaksu tasumisega.

4. Lasteaedade tegevuskulude kärpimine linnajuhtide palkade asemel - tulemuseks „kombinaatrühmad” ja kasvatajate töötasu oluline vähenemine, mis omakorda kahjustab laste arengut ja turvatunnet.

5. Sadade linnale kuuluvate korterite külmkapihinnaga müümine, kusjuures kümned neist vahetasid kiirkorras omanikke. Uued omanikud on Keskerakonnaga seotud inimesed.

6. Linna propagandakulude tõus aasta-aastalt. Kokku kulutab linnavõim enda reklaamimiseks maksumaksjate raha enam kui poolsada miljonit krooni aastas. See summa kasvab veelgi, kui käivitub Tallinna TV.

7. Linnaametnike süstemaatiline politiseerimine, sh ametikohtade jagamine parteilise lojaalsuse eest. Täna töötab Tallinna linnasüsteemis hinnanguliselt 150 keskerakondlast.

8. Katse likvideerida linnaosi ja nende halduskogusid sooviga saavutada Keskerakonna jaoks eriti soodne olukord eelolevatel Tallinna volikogu valimistel.

9. Osalusdemokraatia labastamine - tõenäolised pettused Linnateater versus Kultuurikatel küsitluse ning linnaosade säilitamise küsitluse läbiviimisel.

10. Majanduskriisi mõjude eitamine Tallinna eelarve kujundamisel ja juhtimisel. Tulemuseks on olukord, kus pealinna raskete aegade tarvis hoitud rahaline reserv on ära kulutatud ja 2009.aasta lõpuks võib eelarve olla hullemas miinuses, kui arvatagi osatakse.

3) Milline on teie arvamus, kas linnapeale antud volitused peaksid käima käsikäes linnavolikogule antud volituste ajalise pikkusega? Võib-olla oleks linna ühtlasema ja parema valitsemise huvides otstarbekam, kui linnapea amet oleks nt 7 või 8 aastases tsüklis?

Kui Tallinna täitevvõimu eesotsas saab erakondliku linnapea asemel olema erakonnaväline linnadirektor, siis on igati loogiline, et tema volitused ei oleks seotud linnavolikogu koosseisu kestvusega.

4) Küsin ja teen ühtlasi ka ettepaneku viia detailplaneeringute koostamine kooskõlla Planeerimisseaduse põhimõtetega.
Praegu koostatakse valdav enamus detailplaneeringuid läbi ERANDLIKU seadusesätte, mis lubab erandkorras koostada detailplaneeringu krundi omaniku/detailplaneeringu initsiaatori initsiatiivil - volituse ehk lepingu alusel.

Seda nimetatakse küll erandiks, aga praktikas on see peaaegu üldlevinud viis. See aga ei taga üldhuvidest ehk siis eelkõige linnaruumi ja -majanduse arengust lähtuvat lahendust - krundi arendaja seisab ainuüksi oma huvide eest ning linn on antud protsessis hoopis arendajaga opositsioonis (kuigi peaks olema samuti huvitatud arendamisest) - see tekitab tohutuid vaidlusi, bürokraatlikke keerdkäike ja viib DP koostamise ülikeerukaks, olles samas ka ahvatlev korruptsiooniallikas. Kas oleksite huvitatud sellise olukorra muutmisest?

Siin on küsija ilmselt mõelnud planeerimisseaduse sätet, mis räägib sellest, et KOV võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimiseks.

Üldiselt juhib ja suunab planeerimisalast tegevust KOV. Siiski ei saa planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimist pidada erandlikuks - seadus seda lubab ja piiratud on see õigus üksnes nendel juhtudel, kui detailplaneering muudab temast liigilt kõrgemaid planeeringuid (üldplaneering, maakonnaplaneering). Planeerimisseadus ei ütle, et tegemist oleks erandliku menetlusprotsessiga.

Siseministeeriumi eestvõttel on hiljuti viidud planeerimisseadusesse terve rida muudatusi, mis täiendavad ja täpsustavad sellist laadi planeeringu koostamise õiguse üleandmist. Kui eelnevalt võisid KOV-d kohustada huvitatud isikut tegema kõiki toiminguid, siis nüüd on selgesõnaliselt öeldud, et huvitatud isikule saab üle anda üksnes planeeringu koostamise või koostamise tellimise õiguse.

Planeeringu koostamise või koostamise tellimise õiguse üleandmine ei tähenda loomulikult seda, et KOV võib jätta menetluse üksnes tellija hoolde; pigem vastupidi! Ka planeerimisseadus ütleb, et planeerimismenetluse juhtimine jääb alati kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse.

Vaadates Tallinna planeerimisalast tegevust, siis tundub, et arendaja ja kohalik omavalitsus on pigem "ühe mütsi" all, mitte vastupidi.
Keskerakondlik linnavalitsus on mitmetel kordadel lubanud menetleda detailplaneeringuid selliselt, et need on sisulises vastuolus üldiste planeerimispõhimõtetega Tallinnas, kuid vägagi kooskõlas teatud kitsa ringi isikute huvidega.

Kokkuvõtteks: planeerimisinitsiatiiv eraomanike poolt on igati teretulnud, kuid see peaks olema alati linna range kontrolli all, kuna vastasel juhul tekivad konfliktid, millele on küsija ka ise õigesti osutanud. Eriti oluline on hoida kindlat suunda planeerimismenetlustes, sest niiviisi kujuneb välja ühtne praktika.

5) Miks on Tallinn äärmiselt ebasõbralik linn üksikisiku mõõtmes? Avalik ruum on kasutuskõlbmatu ja pigem vaenulik!

Põhjuseks on asjaolu, et linna ei planeerita piirkondade, vaid üksikute majade kaupa, ning ka sel juhul ei peeta head planeerimistava millekski. Iga planeering peaks otsima planeeritavale maale kõige sobivamat kasutust, olema keskkonda säästev, arvestama kõiki võimalikke tulevasi mõjusid, valmima algusest peale koostöös kogukonnaga ja olema kõigile kergesti arusaadav.

6) Kas Teie lõpetate ära linna raha eest eetrisse lastavad propagandasaated nagu Teletallinn (Siin ma nüüd siis olen) ning propagandatrükiste tootmise?

Jah, otse loomulikult! Alles jäävad Tallinna ametlik veebileht, mis tuleb ümber kujundada tõeliselt funktsionaalseks ja atraktiivseks portaaliks ning ülelinnaline ajaleht, mis aga mõistagi peab oma sisult olema hoopis midagi muud, kui tänane Pealinna-nimeline põhjakorealik üllitis.

Kui sellest lehest jätta välja linnajuhtide promolood, aga ka sotsiaalset ja rahvuslikku viha õhutavad artiklid ning riigivastasele tegevusele takka kiitvad kirjutised, saab nende paskvillide poolt hõivatud lehepinda kasutada selleks, et informeerida erinevate linnaosade elanikke ühes või teises linnaosas toimuvast. Eelöeldu loob eelduse linnaosalehtede sulgemiseks, mis annab märkimisväärse kulude kokkuhoiu.

7) Kas Teie lõpetate ära linna raha eest n.ö. "küsitluste" korraldamise, mis ei väljenda linnaelanike tahet? Näiteks küsitlused, kus võisid hääletada kõik inimesed ja sai hääletada mitu korda. Näiteks Kultuurikatla ja Linnateatri ning Haldusreformi "küsitlused".

N.ö. "küsitlused", mis ei väljenda linnaelanike tahet, jäävad kindlapeale ära. Kui üks linnapea manipuleerib linlastega küsitluse sildi all, siis tegelikult on sellisele linnapeale linlaste arvamus täiesti ükstapuha.

Linnaelanike kaasamine otsustusprotsessidesse on kindlasti vajalik - miks mitte ka ausate ja läbipaistvate küsitluste korraldamise teel-, kuid mulle tundub siiski mõistlikum, kui linlased väljendavad oma meelsust kohapealsete asumiseltside ja halduskogude kaudu.

Esmalt on muidugi vaja nende osatähtsust suurendada. Näiteks tasub kaaluda võimalust, et iga planeeringu puhul on vaja selle piirkonna asumiseltsi kooskõlastust ja asja üle otsustab lõplikult linnaosa halduskogu.

8) Kas linnapeaks saades on plaanis midagi ette võtta sadamas platseeruvate nn „varrukatega“ ehk libatakso pakkujatega?

Kuivõrd hävitavalt nimetatud tegelased Tallinna mainele mõjuvad, on tüütuseni räägitud. Kahjuks pole midagi muutunud, kuigi varrukameeste ohjeldamine on minu teada seatud munitsipaalpolitsei üheks prioriteediks.

Ilmselt tuleb MuPo praegusele juhile anda konkreetne tähtaeg lüüa taksonduse vallas kord majja ja kui ta seda ei suuda, siis peab ta paraku endale teise töö otsima. Kui MuPo pealik tuleks mu juurde kurtma, et oi kuidas tahaks teha, aga näe – kehvad seadused ei võimalda – siis tuleb ta vallandada samal päeval. Halbade, auklike, puuduolevate jne seaduste süüdistamine on ju ametnike korduvalt läbiproovitud nõks oma saamatuse ja/või laiskuse õigustamiseks!

9) Milline saab olema Tallinna linnapea tegevus kodu kaotanud lemmikloomade ja tänavaloomade küsimuses? Kas kavandatakse reaalset abi ja koostööd loomi aitavate vabatahtlike organisatsioonidega? Kui jah, siis kuidas see välja võiks näha? Millised samme astute linnapeana selle väga tõsise probleemi lahendamiseks?

Kui Tallinna linnapea hoolitseb inimeste toimetuleku eest, hoolitseb ta sellega ka lemmikloomade heaolu eest. Kui inimesel on olemas korralik töökoht, siis on tal leib laual ja kindel katus pea kohal ning ta saab võimaldada toitu ja peavarju ka oma lemmikloomadele. Põhjus, miks viimasel ajal on tekkinud varjupaikadesse ja kahjuks ka tänavatele sedavõrd palju peremeheta koeri ja kasse, ei peitu selles, nagu oleksid inimesed äkitselt eriti südametuks muutunud, vaid asjaolus, et raskel ajal lihtsalt ei suudeta oma lemmikuid enam üleval pidada. Vabatahtlike ühendused, mis tegelevad hüljatud loomadega, väärivad igati tunnustamist ja võimalusel ka linnapoolset rahalist toetamist. Tänav ei tohi olla koduks looma ega inimese jaoks.

10) Savisaare linnavalitsus tõstis maamaksu ajal kui kinnisvara hinnad ja üürid olid kõrged. Kas nüüd kui kinnisvara väärtus ning korteriüürid on oluliselt langenud, oleks ilmselt õiglane ka maamaksu langetamine?

Et kodu kui kindlus on ühiskonna stabiilsuse garant ja pere turvatunde tagaja, eriti praegusel ebakindlal ajal, on selle maksustamine sügavalt ebaeetiline. Seega oleks IRL meelest õiglane kaotada maamaks kodualuselt elamumaalt, seda nii eramute kui kortermajade puhul. Seame seejuures tingimusteks, et maksumaksja elukoht peab olema registreeritud rahvastikuregistris samal aadressil, maksumaksja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- ega üüritulu ning krundi suurus jääb 3000 ruutmeetri piiresse. Maamaks ärimaalt, samuti kinnisvaraspekulantide poolt soetatud eluruumide osas ei kao kuhugi.

11) Mis aastal valmib põhjaväila ehitus?

Usun, et kui ei esine tõrkeid Euroopa Liidu rahade rakendamisel ja linnapoolses omafinantseerimises, siis eesseisva valitsemistsükli lõpuks, aastal 2013, on Põhjaväil valmis ja käigus.

12) Mida võtaksite Teie järgmise valitsemisperioodi jooksul ette Viru väljakuga ja Pärnu maantee/Mere puiestee/Narva maantee algusega? Kunagi oli plaan see põhjalikult ümber kujundada, nüüd oleks see idee justkui soiku jäänud.

Viru väljaku ümberkujundamine sõltub otseselt sellest, milliste valikute kasuks otsustatakse trammivõrgu arendamisel. Esmalt tuleb selgeks saada, kas Tallinnasse tuleb kiirtramm või lihtsalt senisest kiirem tramm ning kust ja kuhu liinid kulgema peaksid. Tundub, et nii või teisiti oleks Viru väljak jätkuvalt trammiliinide sõlmpunkt, kuid kas liinid kulgeksid väljaku alt või pealt, see sõltub sellest, milline saab olema tuleviku-tramm. Arusaadavalt ei ole mõtet kulutada kümneid miljoneid Viru väljaku ümber kujundamisse, kui mõne aja möödudes tuleks kõik ringi teha.

13) Kuidas Te kavatsete edaspidi korraldada töö linna erinevates ametiasutustes selliselt, et strateegiliselt tähtsatele ametipostidele nagu haridusameti kõrged ametnikud, koolidirektorid, lasteaiajuhatajad, lastekaitsetöötajad jms, ei valitaks tänu lokkavale korruptsioonile absoluutselt ebakompetentseid, väärate väärtushinnangutega, (vargad, alkoholisõltlased, vägivallatsejad, pedofiilid) ja nartsissistlikke egomaniakke, kes on priviligeeritud seisuses tänu sugulus- ja voodisuhetele või parteilisele kuuluvusele, mitte asjatundlikkusele ja missioonitundele?

IRL ausa linnavalitsemise põhimõte tähendab muuhulgas seda, et ametikohad täidetakse avalike konkursside põhjal oma ala asjatundjatega. Kuna Eesti on niivõrd väike ja kõik teavad kõiki, kasvõi netikommuunide kaudu, siis usun, et kusagile ametisse kandideeriva inimese senise tööalase võimekuse ja töövälise tegevuse kohta leidub piisavalt teavet tegemaks õigeid otsuseid.

Päevaleht Online’i valimiste erilehel saate tutvuda ka teiste kandidaatide vastustega.