Tööd jätkub ja mitte vähem kui eelmistel koosseisudel. Aga töö iseloom on muutunud. Meie õigussüsteem paneb paika põhiseaduslikud institutsioonid, reguleerib riigikorraldust ning integreerib meid Euroopa Liitu.

Kilogrammide kaupa normide looming on lõppenud. Seadusloome keskendub nüüd analüüsile ja sellele, kas vastuvõetud seadused ka toimivad.

Kõike seda hakatakse säte-sättelt muutma, parandama, täiendama ja lahti kirjutama. Tähtis märksõna on õigus-ökonoomika ehk see, mida tähendab maksumaksjale ühe või teise seaduse muutmine või vastuvõtmine.

Endine õiguskomisjoni liige Jüri Adams märkis veebruaris parlamendi kõnetoolist, et järgmisel riigikogul tuleb peatada ministeeriumide eelnõude tootmise konveier.

Seadusloome on pikaajaline protsess. Näiteks kriminaalprotsessi eelnõu ettevalmistamine algas 1992. aastal, kui justiitsministriks oli keegi Märt Rask, ja kümme aastat hiljem võeti ta vastu. Muudatuste sisseviimiseks on peale õigusteoreetilise kontseptsiooni vaja ka poliitilist valmisolekut ja sotsiaalset küpsust.

Adamsi kõne ega minu arvamus ei suuda peatada ühiskondlike protsesse. See konveier on juba seisma pandud. Justiitsministeerium sai paar aastat tagasi aru, et sinna pole toorainet sisse sööta. Mitmed eelnõud on olemas, kuid riigikogus läbi vaidlemata.

Meie praktiliselt valmis kirjutatud õigussüsteem on parem kui mudelmaades Saksamaal või Skandinaavias. Oleme suutnud nende mitmesaja-aastased vead kõrvale jätta ja luua õiguskorra, mis on kaasaegse Euroopa tipp.

Millised olulised seadused vajavad veel kinnitamist?

Kindlasti on vaja vastu võtta uus avaliku teenistuse seadus. See on olemas, kuid eelmisel riigikogul rauges teisel lugemisel jõud. Kogu avaliku teenistuse institutsiooni tuleb põhjalikult edasi arendada – et tekiks selge arusaamine mõistest “hea haldus”, kus peremees on klient ja riigiametnik ei ütle, millal ta asjaga tegeleb.

Vaja on uut perekonnaseadust ja pärimisseadust.

Kogu äriõiguse areng on läinud edasi ja perekonnaõiguse omandisuhted peavad järele tulema. Vaja on selgust, kas üks abikaasadest peab vastutama teise, äriga tegeleva abikaasa võlgade või pankroti eest. Aeg, kus pärimise objektiks olid diivan ja televiisor, on läbi saamas ja vaidlused hakkavad käima suurte kinnisomandite ja ka äriettevõtete üle. Need asjad on vaja täpsemalt kirja panna.

Samuti on vaja uut tsiviilkohtumenetluse seadustikku, sest suhteliselt pikk tsiviilvaidluste lahendamise aeg ei rahulda ühiskonda.

Uue võimu lubaduste elluviimiseks tuleb mitmeid seadusi ümber teha. Kas see on jõukohane?

Vaidlused kindlasti tekivad, aga vaidlustes selgubki tõde. Ei näe mingit takistust. Kõik on tehtav 2003. aasta jooksul.

Miks vaid vähesed Reformierakonna tippudest lähevad valitsusse, kus enamik olulistest ministeeriumidest pole teie erakonna juhtida?

Reformierakond suhtub väga vastutustundlikult koalitsiooni loomisse.

Eesti riik on loodud selleks, et kaitsta eesti keelt ja kultuuri ning kultuuriminister on Reformierakonnast.

Osa inimesi on lihtsalt väsinud ja kui kasutada kulunud väljendit – eks ka meie peame sisekaemusega tegelema ja vahepeal jalga puhkama, kandes samal ajal valitsusvastutust.

Kui valija on andnud uuele poliitilise jõule väga tugeva mandaadi, siis on tal õigus teada saada, mida see värskus ja uudsus saavutab.

Meil on hea meel, kui saame selles kõiges kaasa rääkida.