Mart Sanderi vastamata jäetud küsimused
Eesti Päevaleht leppis Mart Sanderiga esmaspäeval tema galeriis kohtudes kokku, et Sander konsulteerib oma assistentide meeskonnaga ja annab siis teada, kes nendest võis maale võltsida. Sander väidab kõikjal, et on süütu ja võltsimise taga on keegi kuri inimene, kes pealegi võitlevat konkurentide huvide eest.
Ometi piisab Sanderil väidete tõestamiseks assistendi nimetamisest või süüdlase kindlakstegemiseks politseisse pöördumisest. See ei tohiks ju keeruline olla, sest vaevalt on ta usaldanud oma eBay ja Paypali konto ning kodulehe täiendamise õiguseid väga paljudele inimestele.
Sander saatis teisipäeva õhtul Eesti Päevalehe peatoimetajale ise kirjutatud artikliversiooni, kuna „tema seisukohad ei saavat muidu avaldatud”. „Sander usub ka olevat võimeline tõestama, et mõned tema galerii assistendid, kellel on kunstigalerii websaidi [sic] kasutusõigus, on seotud konkurendiga,” kirjutas Sander. „Ilmselgelt on need andmed [maalide ostuandmed] edastatud just selle poolt, kellel oli kasutusõigus, kes netis mitmeid oste sooritasid ja neid enne galeriisse toimetamist ka üsna avalikult muutsid.”
Sanderi kirjeldus kõlab lausa identiteedivargusena. „Loomulikult üritati seda minu eest varjata, aga iga elektronkiri, iga telefonikõne, iga saidikülastus on jälg, ja kui on piisavalt sõpru, kes oskavad niite tõmmata, on varsti näha, kuhu kõik koondub,” kirjutas Sander.
Kaks vaidlematut fakti
Palusime seejärel Sanderil vastata küsimusele, miks pole ta sellisel juhul politseisse pöördunud. Teiseks pakkusime Sanderile võimalust – nagu enne esimest artiklitki –, et kui teo taga on keegi assistentidest, siis võiks ta samuti selle inimese isikust teada anda. Sander nõudis seepeale hoopis Eesti Päevalehele vihje andnud inimese nime. Samas võib ta ajakirjandust tundva inimesena teada, et sellist allika avalikustamist ei saa ükski ajakirjanik endale lubada.
„Kuni EPL ei ütle mulle konkreetselt, kellelt kogu meie saiti süviti tundev info pärit, ei saa ma ka midagi konkreetselt ette võtta,” sõnas ta.
Seega jääb endiselt kaks fakti, mille vastu pole ka Sander vaielnud: maalid osteti tema galerii eBay kontolt ja need ilmusid uute signeeringutega tema galerii oksjonile. Maale reklaamis Sander häirimatult seni, kuni Eesti Päevaleht nende päritolu kahtluse alla seadis.
Täna hommikul viis Eesti Päevaleht eBay-st, välismaiste galeriide ja Sanderi kodulehelt kogutud pildiinfo politseisse, et nemad uurimist jätkaksid. Ainuüksi Eesti Päevalehe tehtud esialgse uuringu põhjal kerkis esile seitse teost, mille päritolu näib pea identsete välismaise päritoluga kaksikute tõttu kahtlane. Nende maalide oksjonil alghinnaga mahamüümine oleks Sanderi galeriile sisse toonud 15 900 eurot. Samade teoste kokkuostuhind ilma eestimaiste kunstnike signeeringuteta oli vaid 2050 eurot.
Tänaseks on Sanderil olnud aega kolm päeva, et tuua välja kuritahtlik assistent või paluda seda teha uurimisorganitel. Siiani pole Sander selleks peale vandenõuteooriate levitamise midagi teinud.Oma sõnadegaEesti ühiskond pole kunstiteadlik
Eile astus Mart Sander üles R2 saates „Siin me oleme”.
„Neid kunstivõltsijaid, kelle võltsingud on muutunud hinnatuks ja kelle võltsinguid tehakse järgi, on maailmas päris palju,” rääkis Sander. „Aga muidugi selline mäng eeldab väga kunstiteadlikku ja avatud ühiskonda, kes on sellisteks mängudeks valmis. Eesti ostja jaoks kunst on reeglina investeering. Kunsti ei osteta lõbu või nalja pärast, vaid investeeringuna. Esmaspäeval oli oksjonil väljas 72 teost, millest praegu siis seitse tükki on osutunud võltsinguteks, mis hoiab protsendi alla kümne ja on parem näitaja kui ametlik statistika, mille järgi 12–15 on võltsinguid.”
