Nigulas õunapuu otsas olevat toidumaja kesknädalal külastanud lasuurtihane on väga sinitihase moodi, kuid tunduvalt heledam. „Teda on väga raske määrata,” ütleb linnuharulduste kirjapanemise korraldaja Margus Ots. Pärnumaalt tulnud teade vajab veel põhjalikumat kontrollimist, igal juhul on nüüd põh-just kõigil linnumajade varustajatel ja kiibitsejatel silmad lahti hoida. Üks haruldus, kellest on palju räägitud – Tatrate asukas mägikiur –, kükitab endiselt Paljassaarel Nurme tänava lähistel.

Kevadlinnud tulemas

Tõsist rõõmu teeb aga see, et linnurahva teadmist mööda peaks kohe-kohe algama linnukevad. Sõrve linnuvaatleja Mati Martinson ongi juba märganud esimesi hallhanesid, kes võivad tõesti rändurid olla. Senisest rohkem on sel aastal talvitunud kuldnokki, künnivareseid ja metsvinte – nii et mine sa võta kinni, kes meil neist kevadekuulutajad on. Igatahes sel nädalal võiksime päikesepaisteliste ilmade korral juba esimest lõokest kuulda küll. Mikk Sarv lisab vanarahva tarkuse: kui lõokesed märtsikuul laulavad, tuleb soe kevad. Veebruaris laulmine pidi tooma külma kevade. Tedrekuked käivad mänguplatsi lähistel kükitamas ja mänguplatsile tiivakriipse vedamas. Vanasti ehitasime just sel ajal tedreonni ja korjasime paljaks sulanud rabamätastelt mulluseid jõhvikaid.

Jänesed ründavad aedu

Kõige kevadisem on imetajate maailm. Ilvesed kräunatavad metsas, koprad solistavad pulmamänguaja eel rõõmsalt jõgedes ringi. Siilid ärkavad kõikjal üles ja tulevad lumele kevadõhku nuusutama. Koguni üks mägraonu olla Viljandis kevadet tervitanud. Kevadiste karvaste sarvemüksudega metskitsed sebivad aga nii aktiivselt ringi, et neid on kõikjal. Eriti armastavad nad olla talude läheduses ja aedades, kus on maitsvamat suupoolist – viljapuud on ohus! Seal, kus rebased pole viimast jänest alla neelanud, tuleks pikk-kõrvade ohus olevad õunapuud üle vaadata. Kaja Kübar ütleb, et Nigula metsloomade turvakodu kõik viis karujõmmi kasvavad jõudsalt ja on poole raskemad. Suures pappkastis käib juba vallatu mäng, üksteisele jagatakse kõrvalopse ja murtakse mängult – aga kõik käib veel hiirvaikselt. Vaid käpamüdistamist on aeg-ajalt kuulda. Lähiajal hakkavad lutikarud putru saama.

Kevadvärvid puudel

Kesknädala esimene plusskraadides päevasoe viis Läänemaalt laiguti lumegi, kuid nädalavahetus tõi jõuluilma tagasi. Siiski on kogu taimeriigi puitunud osa omandanud kevadvärvi – kased on õrnalt punakad, leppadel on emasõite pungad punnis, isasurvad on veel kõvad, kuid punaka tooniga. Pajud on värvimöllus: need, kellel on valged urvanupsud küljes, on veripunased, korvipunumiseks sobilik vitspaju on jälle kollakasroheline.

Metsaskäik ioniseeritud õhus!

Eelmisel nädalal ühe meie spaa paketti silmitsedes sain ma aru, kui rikas rahvas me oleme – iga-päevane lühike jalutuskäik ioniseeritud õhuga männimetsas maksab sanatooriumis poolsada krooni. Iga päev männimetsas jalutades on meil võimalik aastas kokku hoida 18 250 krooni ja tarbida kohalikku toorainet. Lisaks võita hea tervis. Mine metsa jalutama ning ole terve ja rikas!

Lastele

Harakamäng

Harakad on õues silmanähtavalt paaris, põnev oleks sel ajal mängida ka harakamängu. Lumele veetakse meetrise läbimõõduga ringid, mis on üksteisest kolme meetri kaugusel. Iga lastepaar otsib viis meetrist oksa ja üks lastest, emaharakas, jääb neid pessa valvama, oksi võib kinni hoida vaid jalgadega. Isasharakad lendavad teistesse pesadesse oksi näppama, võtta ja tuua võib ühe oksa korraga. Mängu lõppedes loevad lapsed oksad üle. Aga arutleda tasub selle üle, mis tunne oli näpata, ja mis tunne oli siis, kui sult varastati.