Kotkamees Urmas Sellis ütleb, et ka Emajõe Suursoos käis kotkapulm eelmise nädala lõpul valjude kilgete saatel. Ja küllap on ta käinud juba mitu nädalat. Enamasti küll tegutsetakse pesade läheduses, sest mõne nädala pärast on käes see aeg, kui munetakse esimesed munad. Meie kotkamehed kaugelt Iisraelist andsid teada, et sealtpoolt algas äkki lindude massiline rändamine põhja poole. Ja see jõudis meile pärale – tuli ju eelmisel nädalal parvedena kiivitajaid, kuldnokki, laululuiki, hanesid. Peipsini välja. Lõokesed tulid vaikselt trillereid visates eelkõige Lääne-Eestisse. Küllap võtab laulu ülesvõtmine lindudel veel veidike aega – kuid nüüd on nad tõesti kevadrändel. Möödunud nädala tulijad on veel hiireviu, sookurg ja ristpart.

Naadid, nõgesed

Lepaurva punane muutus möödunud nädalal äkki rohekaks – lepp hakkas hulgaliselt õitsema. Botaanik Tõnu Ploompuu ütleb, et puude pungad olid juba veebruaris nii lahti nagu tavaliselt märtsi lõpus. Eelmisel nädalal tegin aias käpuli ka taimede inventuuri. Põõsaste all oli naadilehti ja nõgeseid – need on taimed, mis kardavad tõsiselt külma ja alustavad kasvamist alles siis, kui maa hakkab sulama. Aga põllumaa ongi päeval püdel, sisse vajub poole saapa jagu. Ja Mikk sai puukuurist seina äärest puid võttes nõgeselt korralikult kõrvetada... Veebruarikuus! Kui nüüd külma ei tule, siis saab esimese nõgesesupi valmis keeta küll. Vesiheingi on lopsakas ja magus. Näsiniinest, sinililledest ja lumikellukestest ei maksa vist enam rääkidagi – lisaks on Pakri panga all oma õiesilmad avanud paiselehed.

Puugid, sipelgad ja liblikad

Pisikeste ringisibajate pere sai ilmselt kõige paremini aru, millal meil sel aastal talv oli – nii umbes 20 päeva veebruari algupoolel. Sest soojal ajal jaanuari alguses nakatas puugihammustus veel saarlase,

20. veebruari paiku on leitud puuke kassidelt ja koertelt.  Ja Mati Martinson Sõrve linnujaamast püüdis viimased ööliblikad jaanuari lõpus, siis tuli väike vahe ja nüüd on püünises taas satelliit- ja taliöölased. “Ka eelmisel aastal püüdsime ööliblikaid veel jaanuari alguses, kuid siis algas lend taas 13. märtsil. Seni pole ma aga veebruaris liblikaid püüdnud. 26. veebruaril oli sooja kivi kõrval Sõrves ka hulgaliselt kuklasi tegutsemas.”

Sääsed olevat aga Saaremaal tegutsenud talv läbi. Mandril on putukaelu tagasihoidlikum, eelmisel nädalal äratas soe päike küll aknapragudes kärbsed.

Kevadekuulutajate sisseimbumist saab kõige paremini jälgida Sõrve linnujaama päevaraamatust aadressil http://tarsiger.com/paivakirja/?asema= sorve .

Muu ilm

Kalamehed on sel aastal nördinud, nad ei saanudki õieti jääle, nüüd on see siin Peipsi ääres meetrilaiuseks triibuks. See-eest on kraavid ja ojad veest tulvil. Ja selle veevoolu taustal paistab, et koprapered on taas puulangetuse käsile võtnud. Kuusetihnikutes peaksid aga praegu sündima pisikesed kärssninad.

LASTELE

Ilmamäng: vesiratas

Ilmajaam lubab algavaks nädalaks ohtralt lund, mis saab taas sulaveeks. Seepärast on õige aeg meisterdada vesiveski. See on lihtne: toores pajuoks tuleb lõhestada keskelt üht- ja teistpidi pikuti nii, et otsad jäävad kinni. Lõhedest pistetakse läbi kaks laastukest ja vesiratas ongi valmis. Nüüd saab selle asetada kiirelt voolava veega kraavi pandud kahele hargile ja veevool ajab ratast ringi.