Märtsi esimene nädal: kevad hiilib sala
Siiski tuleb see kevad sala ja pikkamööda, vaheldumisi päikesepaiste ja lumesajuga, soojakraadide ja krõbekülmaga – nii nagu üks õige kevad tulema peabki. Märtsi lõpuks on ta nii käes, et keegi enam isegi ei kahtle, kas jalad ikka saavad üle õue lipates märjaks. Mina käisin laupäeval kevadet otsimas Keila-Joal, õigemini vedas mind sinna jäälosside nägemise ootus. Jah, nii võimas kui Jägala joal sealne vaatepilt polnud, kuid päike lisas jääseintele kevadsära ning purikad, mis rippusid jääkoopa laest, särasid tuhandetes kevadtoonides. Aeg-ajalt jää vahelt teed otsiv jõevesi sulises rõõmsat laulu ja kinkis jõe jääkasukale kauneid purikaid, ripatseid, sillakesi – selliseid, mida poolsada kevadeotsijat seal pidevalt pildistasid ja lummatult imetlesid. Aotäht leidis kiiresti ka lumme tallatud astmed, mida mööda pääses looduslikule liumäele, säravale, jäisele ja libedale. Mõnigi isa lasi seal koos lastega seljaliugu, tegi vastlapäeva eelharjutusi.
Kurgiseemned mulda!
Imelik küll, aga taimerahvas on suliseva vee helina taustal jäänud suhteliselt ükskõikseks. Ju on lumehang nende kõrval ja kukil ahistaja rollis, ainult üksikud seinaääred ja kuusealused on paljaks sulanud. Kuid pajutibud on siiski väljas nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis. Sarapuuoksad on juba üsna kollakaspruunid. Samal ajal käib kodudesse turba vedamine täie hooga, tomatiseemned peavad juba mullas olema, kurgid ja osa lilletaimi tuleb külvata lähipäevil. Kuuseokastel on kolmas pudisemine. „Tere, kevade!” eestvedaja Val Rajasaare sõnul näitab ka see, et märtsi lõpus tuleb suur sulamine ja vete voolamine. Laste kevadvaatluse lehekülg „Tere, kevad!” on aga ootusärevuses.
Ootusärevad on ka kogenud ilmavaatlejad. Kui Mikk Sarv Murastes Terje Tuisu ja Val Rajasaare käest saadud koolinoorte linnulauluplaadi „Tere, kevad!” autoraadios kogemata käima lükkas ja selge lõotriller üle metsa kõlas, jõudsime kõik rõõmsalt käsi plaksutada ja hüüatada: „Lõoke on kohal!” Soe tunne puges südamesse ja kohe ka väike pettumus, kui selgus, et see helge sõnum tuli plaadilt. Aga ilm oli nädalavahetusel just selline, mis toob lõokese meie taevasse trillerdama, kuldnoka vilistama ja suletutiga kiivitaja kiivitama. Kuid nüüd ongi tõesti aeg välja otsida linnulauluplaadid ja tuletada meelde, mis häält mingi lind teeb. Kas mäletate näiteks, kui vahvalt laulurästas iga oma stroofi kordab? Sellest on ta rahvasuus saanud nõudliku lauluõpetaja nime – ööbikuköster.
Kõik laulavad
Linnurahvas on praegu häälekaim. Laulavad rasvatihased, sinitihased, leevikesed, ohakalinnud ning isegi harakad ja pask-näärid. Rähnitrumm käib igal pool, nii tehistrummidel kui ka kuivanud kuuseokstel. Iga päev käin meie kevadrändurite esmakohtamise paiga, Sõrve linnujaama veebilehelt uurimas, kas on esimesi tulijaid. Aga kakud ei huika veel. Nigula turvakodusse on jõudnud mitu maapiirkondade alatoitunud händkakku. Tegelikult laulabki õues seesama seltskond, kes meiega koos talvel siin oli. Põnev on see, et pardid ja luiged on lennus, jõudu ja kevadrõõmu on neil piisavalt.
Pesakast puule!
Rõkkav tihaselaul tuletab meile meelde, et sulissõprade söögilauad tuleb varsti suvekorterisse viia ja uute pesakastide kokkutoksimise trumm käima lüüa. Just praegu on õige aeg üles riputada tihaste pesakastid. Linnumees Agu Leivits ütleb: „Tihased juba otsivad pesapaika, seda on kuulda nende laulustki. Tihased munevad oma esimese muna juba aprilli lõpuks, kuldnokkade pesakastidega on veel veidi aega.” Küsin ka, milline peaks üks korralik pesakast olema. Kas Koduextra poes nähtud 26 cm sügavused kastid sobivad? Need on linnumehe hinnangul natuke madalad, annavad kassidele-oravatele soodsa röövimisvõi-maluse. „Tasub ikka pesakast ise teha, head õpetust saab www.nigula.ee/pesakast,” lisab ta.
Taimejutt: maasikaõied
Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta talle õied loomata. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all, kus nad igal kevadel nägid, kui ilusasti õitsesid õunapuud ja kui keni vilju nad kandsid sügisel. Nende oma elu näis neile seetõttu kasutu ja nad kurtsid seda Vanaisale. Saanudki loa ise õisi valida ja palunud just õunapuu-suguseid õisi. Nüüd on maasikal ja õunapuul ühesugused õied ning maitsvad viljad meelitavad inimlapsi nende eest hoolt kandma ja neist lugu pidama.
