Märtsi kolmas nädal: ilmakiik
Eelmine ilmanädal algas esmaspäevase telefonisõnumiga Soomaalt: “Kollane liblikas lendab õue peal ringi. Kevad vist?” Tagasi helistamisel rääkis Aivar Ruukel, et sel päeval olid esimesed herilasedki askeldanud. Härjanurmes jäi teisipäeval tudengineiu Avele samuti silma lapsuliblikas. Sõrve linnujaamas nägi aga Mati Martinson teisipäeval kirjusid liblikaid – kollatähn-pajuliblikat ja väike-koerliblikat ehk seda meie kõige tavalisemat kevadist kirjut liblikat. Mis muud ütleks vanarahvas, kui et mere ääres tuleb suvel palju tormi, suvitada saab vaid sisemaal metsade vahel.
“Kurseerivad” varesed
Nüüd on siin Peipsi ääres võimalik ilmavaatlusi teha tõesti ka aknast, trükkisin endale ornitoloogide fenovaatluslehe välja ja täidan aina lahtreid. Küll lendab läbi udu üksik luik, küll põrutavad kiirlennul lõuna poole tagasi 50 hane.
Aga kõige põnevam on jälgida varese tegutsemist. Nädala algul läks ta rannamänni poole poolemeetriste okstega, nüüd on oksad veidi lühemad, samblatuuste veel ei korja. Ups, just nüüd läks paraja nokatäiega. Täheldada tuleb, et vares ei tassi kuivanud oksi, vaid käib neid kõrgelt haavaladvast murdmas. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb, et viis kunagi Ruhnus varesele pesapaiga alla terve sületäie raiutud lepavõsa ja kõik läks loosi – peaasi et oleks toores, rabe ja hästi murduv oks.
Aga eelmise nädala tipprändur oli metskurvits, keda nüüd on kõikjal Eestis näha. Sookurgi on senisest enam. Tulid laulurästas ja nõmmelõoke. Aasta lind teder mängib. Ja linnud üritasid soojadel päevadel juba ka laulda.
Karupojad, rästikud ja sääsed
Teisipäeval näitasid end esimesed rästikud Jõgevamaal ja Soomaal Riisalgi. Pole siin midagi imestada, sest nägin aias kahte pisikest sääseparve hõljumas. Meie aia kuklasepesagi on varesenoka auke täis – küllap linnud täheldasid seal nädala alguses liikumist. Enn Vilbaste nägi Pärnumaal kraavipõhjas esimesi vihmausse.
Ja et Nigula metsloomade turvakodu kolm karupoega võtsid Kaja Kübara sõnul eelmisel nädalal jalad alla, siis pole midagi imestada, et ka Järvamaal käisid eelmisel nädalal pisikesed karupätsud end uudishimulikele näitamas. Küllap teeb saabuv külm nad taas veidi paiksemaks. Võib arvata, et ottide pesa on niiskevõitu, sest kraavid ja väiksemad veekogud on praegu pilgeni täis ja kõikjal on suuri loike. Samal ajal algas eelmisel nädalal kulupõletajate hoogtööaasta – millele kolma-päeval päästeamet üleriigilise keelu peale pani.
Mahlane kevad
Vahtramahla mekib rahvas juba mõnuga, kohe-kohe võib alata ka kasemahla jooks – kasepungad on lähedalt vaadates juba rohelised. Mina ootan enne puurimist siiski ära ilmajaama lubatud järgmise nädala pakaseilmade lõpu. Kaja Kübar annab teada, et näsiniin õitseb lisaks aedadele ka päris sooservas. Nigula järve ääres õitsevad sinililled ja ülastelgi on juba nupud. Palju on ka sarapuu punaseid emasõietupse ning toomingapungad on rohelised.
Hoolimata Vene vetest neljapäeval kohale ujunud jääsupist punab meie aias peenral rabarber, lehti kikitavad krookused, tulbid ja nartsissid. Peipsi ääres algas aiandushooaeg, naabri Vilmal on tomatiseemned aknalaual potis.
Kondama!
Igal kevadel, kui kulu on väljadel ja esimesed lõod proovivad laulda, tuleb tahtmine minna kevadet avastama. Nüüd tulevad pikad pühad – kui kohe kuidagi ei suuda aega maha võtta ja niisama kondamisel peab põhjus olema, siis tehke 22.–23. märtsil kaasa kevadine linnuloendus
(vt www.eoy.ee). Eelmisel aastal loendati selle käigus Eestis
101 000 lindu. Ja ärge unustage hommikul linnupetet võtmast.
LASTELE
Ilmamäng:
munakoortest ilmapilt
Kevadine munavärvimine on kaugelt vanem kui kristlikud traditsioonid. Mikk Sarv ütleb, et just sel ajal igatseme värvirohkuse järele ning lumivalge talvine loodus hakkab värvi võtma – esimesed rõõmsad värvid saavad munakirjaks. Sel aastal saab kasutada lepa- ja sarapuu-urbi, sammalt, nõgeselehti, sinilillede õisi jpm. Põnev oleks aga lasta lastel kleepida oma koksitud munade tükkidest pilt – neid pilte hiljem vaadates näeme, milline oli kevad ja milline lapse hing.
