Märtsi kolmas nädal: kississilmsed kondajad
Lisaks rõõmupisaratele, mis päike kondaja silmist välja pigistab, kingib päikesepaitus ka uljaid kanavarbaid kissitaja silmanurkadesse ja vahvate tedretäppide rea ninale. Märtsipäike ikkagi! Rõõmsalt tedretäpilisena on vahva tervitada ka kevadet, mis algab reedel, 20. märtsil kell 13.43. Mikk Sarv ütleb, et see hetk on oluline kogu maailmale, võrdõiguslikkus on hetkeks saabunud: sel ajal on öö ja päev ühepikkused kogu maailmas – nii palmi all pikutavale aafriklasele kui ka põdrarakendiga sõitvale saamile. Vahe on vaid selles, et põhjapoolkeral pöörab ilm suve poole, lõunapoolkeral aga talve poole.
Tiivulised tulijad
Saarlased võivad rõõmsalt hõisata, et neil on olnud juba nädala jagu kohal lõokesed, kiivitajad, künnivaresed, kuldnokad, hallhaned, liivatüll ja sookuredki. Märjamaa kanti jõudis aga esimene sookurg alles reede hommikuks, Paeküla elanik Lilia Tehver kirjeldab: „Hommikul oli loodus üleni härmas ja seal see sookurg siis seisis, üksinda keset väikest lumevaba laiku, ei kujuta küll ette, kust ta süüa leiab.” Meil siin Peipsi ääres pole rändlinde endiselt, ainult tihased askeldavad suurtes parvedes just nagu sügisrände ajal. Helle Kont Tartust kirjutab, et leevikesi on viimasel ajal palju. Leevikeste, urvalindude, siidisabade ja käbilindude parvede järgi võib arvata, et linnud suunduvad tagasi põhjala poole. Kaja Kübar Nigula metsloomade turvakodust ütleb, et Tartust ja Tallinnast teatatakse kodutuvide poegadest rõdudel.
Kotkamuna
Kui kodutuvid naudivad pesa-rõõme aasta läbi, siis päris kevadmune on ka. Kodukakukaamera www.eoy.ee/kodukakk näitab, et pesas on viis muna, suur sensatsioon oli aga, kui www.looduskalender.ee kotkakaamera staari pessa ilmus möödunud neljapäeval esimene muna, praegu võib seal olla juba teinegi. Kotkakaamera vahendusel on põnev kotkapilgul jälgida näiteks sedagi, kuidas puude alt jalutab läbi 11-pealine seakari.
Mujal liiguvad ringi virgunud siilid ja kährikud. Viljandimaal on ärganud karuema, kes paterdab ringi kolme mulluse pojaga, ärganud mõmme on teisigi. Ka turvakodu viis karujõmpsikat viiakse sel nädalal karumajja tasapisi õueeluga harjuma. „Karupojad on parajad pontsud, tõsta on neid juba raske. Kui palju nad kaaluvad, ei teagi – nad ei püsi enam kaalul,” ütleb Kaja Kübar. Hülgekaamerast võis sel nädalal näha, kuidas madalas vees järgmisele hülgepõlvele alus pandi, selleaastased pojad aga ekslevad juba ringi ja satuvad Saaremaa rannaküladesse. Põdrad käivad öösiti teedel soola lakkumas, nagu neil karvavahetuse ajal kombeks on.
Kevadised pungad
Kuna meil siin Peipsi ääres on taimed kõik alles paksu lume all ja roostikus on inimesekõrgused lumeluited, siis ei saa kevadõitest veel pajatada. Samal ajal on vähemalt kolmveerandis Eestist lumikellukesed aedades ninad välja pistnud. Aga vahvat on meilgi, lepaurvad ei ole enam jäigad, vaid painduvad juba kergelt. Magesõstra- ja arooniapungad on kergelt roheka jumega, vahtrapungad läikivpunased. Kasepungade vaigune olek üt-leb, et praegu on paras aeg korjata neid kevadiseks jääkaineid väljutavaks teekuuriks. Õunapuude ja pihlakate pungad on rõõmsalt kikk-karvased. Nigula rabas on tupp-villpead ajanud oma õiepintslikesed lume seest välja, näsiniin aga pole veel liigatanudki.
Õunapuuõied vaasi!
Viljapuude okste lõikamise aeg on käes. Mine sõbrale maamajja appi viljade tulemiseks puuvõ-rasse ruumi tegema, kärbitud oksad küsi endale kojutoomiseks. Hiljemalt mõne nädala pärast on sul vaasis kirsi- või õunapuuõite meri.
Lastele
Pilliroo-odavise!
Hea meel on näha, et Eestile toovad spordikuulsust ikka klassikalised õuealad — olgu selleks hüp-pamine, viskamine või sõudmine. Et meil olümpiavõitjatele järelkasvu loota oleks, võiks proovida üht eriti keerukat ala. Murra pilliroost meetripikkune oda, millel on pähikust suletutt taga. Sellega kaugust visates on vaja nutti, sitket lihast ja tuulenuusutamist. Peipsi-äärne noorsportlaste rekord on praegu kahe meetriga Aotähe käes.
