Enamiku inimeste südames tärkab kevad siis, kui jääb silma esimene liblikas, noored ennustavad koerliblika silmamisest suveseikluste kirevust, vanem põlvkond lapsuliblikast aga kuldset suvepuhkust. Nüüd on mõlemad ennustajaliblikad õhus, olge valvel! Minu jaoks oli põnev see, et sellekevadine esimene nähtud liblikas oli nii Itaalias nädala eest kui ka eelmisel neljapäeval Vilusis emane kahvatukollane lapsuliblikas – nii et selline rahulik suveke. Olev Merivee Tõrvast kirjutab: “Mu esimene kevadlendaja (21.03) oli aga hoopis poolunine mesilane, kes istus sopsti mu lähedale pakuotsale haigutama. Nii et midagi mesimagusat on kusagil mind ootamas.”

Linnud

Eelmise nädala tähtsaim linnusõnum oli see, et tagasi on nii metsasihtide jälgimislennuk metskurvits ehk nepp kui ka raiesmikel mökitav tikutaja. Ja esimese linavästriku sirtsu kuulsin siin Vilusis ära, kuigi lindu ennast ei näinud. Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaa põllud on täis valgeid laululuiki ja haned rändavad. Suur hanede kevadränne käib üle Eesti. Põnev on ka see, et valge-toonekured on juba kohal ja laulurästas laseb laulul lahkelt kõlada. Roostike linnuke rootsiitsitaja on tagasi. Neljapäeval kuulsin ka selle aasta esimest kukelaulu – karjalaskepäev on tulekul.  

Imetajad

Esimene karuott on talveune silmist pühkinud ja tatsab ringi. Tiined metskitseemandad on silmanähtavalt paksemad, kuid hoiavad endiselt viie-kuuepealistesse salkadesse. Nigula metsloomade turvakodu perenaine Kaja Kübar ütleb, et nende juurde jõudis ka esimene selle aasta hallhülgepoeg, kes ei tahtnud inimeste lähedusest enam lahkuda. Siilipoisid, kes talvel turvakodusse sattusid, lastakse peagi vabadusse, sest toidupoolist õues jagub. Vastärganud okaskerasid aga pole veel nähtud. Inimloomad ei saa veel näppu mulda, kuid praegu on riisumise hooaeg.

Taimed

Taimekevad tärkab. Vello Keppart Jõgevamaalt kirjutab: “Päikesepaistelistes kohtades avanesid sel nädalal üksikud sinililleõied ja pargist leidsime ühe õitsva kopsurohu õisiku. Sarapuuõite emakasuudmed olid hommikul pikalt väljas, urbadest õietolmu veel ei pudenenud, õhtupoolikul läks sarapuu õitsema, õitseb ka hall lepp ja kasel jookseb mahl.” Siin Vilusis on aga jäine talv veel jõus, vaid haava pungad on urbadest punnis. Vahtramahl veel jookseb, terve nädala on naabrimemm Vilma meid vahtramahlaga varustanud, nüüd on meie kord kaske puurima minna. Ja Mikk Sarv soovitab selle nädala pühapäeval – urbepäeval – kindlasti pajutibud tuppa tuua ja üksteist urvaokstega terveks vihelda – ikka “Tooreks, terveks!”.

Muu loodus

Nii nagu eelmine suvi oli põuane, on kevad ka sel aastal veevaene. Soomaa üleujutuski on sel aastal mõõdukas. Ojakeste vesi on rabade sulaveest roostepunane, jõgedelt on jää läinud, kuid järved on veel jääs. See aga ei sega kalameestel jalgupidi rannavees passimist – jäähaug tõuseb kudema. Lisaks liblikatele on väljas puugid, ämblikud, sääsed ja teod. Meie mesitarus käis vilgas askeldamine. Lepa-

triinud sebivad, kuid lendu veel ei tõuse – külm on. Vello Keppart märkas ka esimest auto alla jäänud rohukonna – autojuhid, sõitke mõõduka kiirusega! Lepikusse ilmunud vereva karikseene erkpunased rattakesed on sel aastal uskumatult suured.

Tee pesakast!

Nüüd on aeg linnumajakesed akna alt suvitama viia. Ah jaa, Peeter Raja väljakuulutatud talvekülaliste toidumaja võistluse võitis Aarne Ots Sürgaverest 23 liigiga, millele lisandus neli liiki teise ringi tarbijaid, kes toitusid esimestest (hallõgija, värbkakk, raud- ja kanakull). Kuid sulissõbrad ootavad nüüd, et puhastaksite ära vanad pesakastid ja toksiksite kokku mõned uued. Näpunäiteid saab aadressilt http://www.nigula.ee/pesakastid/. Kes ise ei jaksa teha, ostke ehituspoest ja pange sulistele sõpradele üles!