Märtsi teine nädal: vulisevate vete aeg
Rändlinnud on tõesti need kõige visamad, otsekui kuulutades, et kui kevadel on aeg tulla – siis tulgu! Trillerdavaid lõokesi näeb paari-kolme kaupa me külmsinises taevas läbisegi suurte lumepilvedega. Pehme lai lumi langeb rohekalt helkiva kiivitaja pikale suletutile just siis, kui ta on end paljaks sulanud teeveerde päikesepaistel mõnusalt sisse seadnud. Kuldnoka kullanokast ei tule veel aga ühtegi vilet, rännust väsinuna seavad need linnud end hoopis toidumajja sööma. Vilistavad aga puukoristajad, nii valjult ja lakkamatult, et pole mingit kahtlust: kevad on käes!
Lumikellukesed ja vahtramahl
Kevade kindel tundemärk on ka see, et rasvatihased ei jutle üksteisega enam lihtsalt sitsikleidimoest, vaid suristavad pahaselt nii teise rasvatihase kui ka läheneva inimese peale. Rändureid on aga tagasi tosinkond: põld-lõoke, kuldnokk, künnivares, kiivitaja, hallhani, kaelus- ja õõnetuvi, hiireviu, hõbekajakas, naerukajakas, piilpart, rääkspart. Iga päevaga venib see nimekiri aina pikemaks nii meie kevadiste linnuvaatluste majakas Sõrve linnujaamas kui ka mujal Eestimaa lõunapiiri linnuvaatlejate internetikülgedel.
Ka taimeilm ärkab ja tärkab. Lumikellukesed on hange all end päris pikaks venitanud. Kohe, kui kusagil hang eemaldatakse, muutuvad vähesest päikesest kollased lillekesed tumeroheliseks ja pillavad valged õrnad kellukesed oma ihust helisema. Lumi sulab iga päevaga paari-kümne sentimeetri kaupa, enam ei jõua ülevalt tulev lumi korvata hangede kaotust. Maapind on kohati väljas ja välja on hangede alt sulanud ka sinna talve jooksul peitunud praht ja sodi. Hangevesi pääseb nüüd nii ojadena voolama kui ka liikuma puusoontes. Vahtramahl jookseb taas. Kastanipungad on juba kergelt vaigused. Oravad, jah, oravad on hakanud ringi sebima, aga nad on väga kõhnad ja halli tokerja kasukaga.
Lumi, ikka lumi
Kõige paksem oli nädala lõpul lumi Jõhvi ümbruses, kus nädala keskpaiga sajud ja tuisud kergitasid lumikatte 82 sentimeetrini, Sõrves ja Vilsandil seevastu on jäänud lund vaid paar sentimeetrit. Kindlasti on paks jääkoorik merel see, millest me nii kiiresti lahti ei saa. Sestap tõotab nädala-paari pärast tulla paras uputus, sest sulaveel pole kuhugi voolata. Küljealune on juba praegu niiske paljudel loomadel.
Kaja Kübar avastas ühel hommikul paksu kährikuemanda magamas oma vastsündinud lambatalle kõrval. Meil siin Nõmmel murdis õuekoer vahetult enne Jaapani maavärinat suure koduroti. Tea, kas põgenes rott „uppuvalt laevalt” või lõi maavärina eel võnklev maa ta paanikasse?
