Märtsikuised valimised kujunevad poole odavamaks kui 2007. aastal
Riigikogu valimistel osalevad kuus suuremat parteid on oma peaministrikandidaadid ning valimisprogrammid kinnitanud, nüüd algab periood, mil valijatele hakatakse oma lubaduste vettpidavust selgitama. Homme tuleb kandidaatide nimekirjad valimiskomisjonile üle anda, 26. jaanuaril aga välireklaam tänavailt koristada.
Võrreldes 2007. aasta riigikogu valimistega planeerivad kõik erakonnad kulutada tänavu valimiskampaaniaks oluliselt vähem raha. Eelkõige käib see Keskerakonna ja Reformierakonna kohta.
Nii Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kui ka sotside peasekretär Kalvi Kõva viitasid, et nende kampaania võib, kuid ei pruugi, praegu väljaöeldust veidi kallimaks minna.
„Üleval olevate plakatite kohta on mulle meie kampaaniaspetsid öelnud, et silma järgi hinnates on meie kampaania kulu plakatitele umbes kaks korda väiksem kui IRL-il ja võrdne sotside mahuga – aga see on silma järgi antud hinnang, mis ei pretendeeri objektiivsusele,” ütles Michal.
Peaministrikandidaadid nelja suurema erakonna puhul pole üllatavad – Reformierakonna peaministrikandidaat on Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liidul Mart Laar, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal Sven Mikser ning Keskerakonnal vaatamata idaraha skandaalile kõigutamatuks jäänud Edgar Savisaar.
Värske tuuleõhk
Värsket tuuleõhku poliitmaastikule tõi möödunud nädalal üllatuslikult Rahvaliidu peaministrikandidaadiks tõusnud Jaan Toots, kelle suurim soov on erakond üle valimiskünnise aidata.
Rohelised nimetavad oma peaministrikandidaadi aga alles pärast valimisi.
Suurimad parteid on seadnud endile üsna realistlikud eesmärgid. Näiteks praegu riigikogus 31 kohta omava Reformierakonna eesmärk on suurendada märtsivalimistega mandaatide arvu 33-ni. „Küsitlused küsitlusteks, kõik otsustatakse ikka valimispäeval. Olulisem kui kohtade arv või reiting on Reformierakonna jaoks, et saaks jätkata Eestile edu toonud reformidega majandus-, sotsiaal- ja energeetikavaldkonnas ning tööga stabiilse majanduskasvu nimel. Vaid stabiilsel majanduskasvul saavad põhineda head avalikud teenused, näiteks peredele, Põhjamaade kvaliteediga haridus, turvalisus laiemalt või pensionitõus,” tõdes Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Formaalselt on Reformierakonnal riigikogus praegu tegelikult 32 kohta, sest nende poolele läks Rahvaliidust üle Tarmo Mänd.
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni kuulub praegu 28 inimest. Erakonna peasekretär Priit Toobal ei ütle eesmärgina välja konkreetset arvu, viidates vaid, et Keskerakond soovib parandada eelmist tulemust nii kohtade kui ka valijate arvu puhul. Möödunud valimistel hääletas Keskerakonna poolt 144 000 inimest.
Ka keskfraktsioonil on riigikogus praegu üks inimene formaalselt juures – neilegi lisandus üks jooksik Rahvaliidust – Ester Tuiksoo.
Ebamääraseks jääb endile seatud eesmärgi puhul ka praegu riigikogus 19 kohta omav Isamaa ja Res Publica Liit, öeldes samad sõnad Keskerakonnaga: tahame pärast märtsivalimisi riigikogus praegusest suuremat esindatust. IRL-i siseringis on oma ja teiste erakondade nimekirja võrreldes arutletud, et ringkondadest võiks kokku tulla 20–21 kohta. Liites sinna juurde veel kompensatsioonimandaadid, võiks IRL-i liikmete hinnangul lõplikuks kohtade arvuks kujuneda 22–25.
Sotsid said möödunud riigikogu valimistel kümme mandaati, kuid hiljuti lahkus erakonnast ja fraktsioonist Jüri Tamm. Siiski on ka sotsid Rahvaliidust üle läinud inimeste näol saanud formaalselt suurema esindatuse – nende sekka läksid Jaan Õunapuu, Jaanus Marrandi ja Karel Rüütli. Tänavustel valimistel on sotsid seadnud eesmärgiks saada vähemalt 15 mandaati ning nagu ütleb erakonna peasekretär Kalvi Kõva, siis etteulatuvalt mõeldakse juba 2015. aasta valimiste võidule.
Praegu kuue inimesega riigikogus esindatud rohelised on seadnud enesele eesmärgiks pärast märtsivalimisi moodustada parlamendis juba 12-kohaline fraktsioon.
Kui Rahvaliit sai möödunud valimistel riigikogus kuus mandaati, siis nüüdseks fraktsiooni enam ei eksisteeri – kolm rahvaliitlast on ühinenud sotsidega, üks Reformierakonnaga ja üks Keskerakonnaga. Tänavustel valimistel on Rahvaliit seadnud endale eesmärgiks künnis ületada ning riigikokku pääseda.
Kui kokku lüüa kõigi erakondade maksimum soovid, arvestades, et Keskerakond soovib saada näiteks 30 ja Rahvaliit kuus mandaati, kujuneks riigikogu liikmete arvuks 121.
Kommentaar
Ain Kabal
roheliste peasekretär
Me ei nimeta peaministrikandidaati enne, vaid ikka pärast valimisi, kuna peame õigeks põhimõtet, et kes saab rohkem hääli, sel on tugevam mandaat ja seetõttu ka suurem kohustus täita ettetulevaid ametikohti. Kui enim hääli saab erakonna esimene eestkõneleja Aleksei Lotman, siis on meil hea meel anda see tõsine, kuid austav ülesanne talle. Jätkates aga algatatud poliitikauuenduse liini võiksime ettepaneku teha mõnele mittekandideerivale isikule, näiteks Allar Jõks, Rainer Nõlvak, Indrek Tarand (praegu hüpoteetiline mõttekonstruktsioon ning nimetatud isikutega pole sel teemal keskustelugi alga-tatud). Ühtviisi hästi sobivad peaministri tööd tegema võimekad avaliku sektori naisjuhid: Marika Priske, Marina Kaljurand, Kersti Kaljulaid, Riina Kionka jpt. Et niikuinii tuleb teha koalitsioonivalitsus, siis oleks peaministril kui valitsuse juhil hoopis parem tasakaalukalt valitsust juhtida, kui ta ei oleks ühe konkreetse erakonnaga jäigalt seotud.
Riigikogu
•• Parlamendivalimised on 6. märtsil.
•• Kandidaatide registreerimiseks esitamine lõpeb
20. jaanuaril kell 18.00.
•• 25. jaanuaril registreerib valimiskomisjon kandidaadid.
•• 26. jaanuarist algab aktiivse agitatsiooni aeg, mil välireklaamid on keelatud.
•• 8.–10. veebruarini saab testida e-hääletamist aadressil www.valimised.ee.
•• 24. veebruarist 2. märtsini toimub ametlik riigikogu valimiste e-hääletamine.
