Marutaud on Eestis kasvanud epideemiaks
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel tunnistab, et bürokraatlike asjaolude tõttu alustavad nad metsloomade lennukitelt vaktsineerimist marutaudi vastu alles järgmisel kevadel.
Haigust on diagnoositud kährikutel, rebastel, koertel, kassidel, veistel, ilvestel, mäkradel, põtradel, nugistel ja küülikutel. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel tuvastati eelmisel aastal 814 marutaudis looma.
Ametlik statistika ei kajasta siiski kõiki haigusjuhte. Ilmselt on marutõbiste loomade hulk palju suurem.
Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsandus- ja jahindusspetsialist Vello Einaru on öelnud, et marutaud on haigus, mis käib puhanguti. Praegu levib ta eelkõige seepärast, et kährikute ja rebaste arv on suurenenud. Inimene nakatub marutõppe, kui haige loom teda pureb. Kuivõrd tõve ilmsiks tulekuni kulub tavaliselt 60-90 päeva, siis enamasti saab arsti juurde läinud inimesele vaktsiinisüsti ära teha ning ta ei haigestu.
Kuigi veterinaar- ja toiduamet kavatses kevadel kolmandiku Eestist lennukitelt üle puistata loomasööda sisse segatud marutaudivaktsiiniga, pole seda tööd alustadagi jõutud. Vaktsineerimisprogramm kestaks kolm aastat ja maksaks umbes 46,8 miljonit krooni, millest ligi 11 miljonit rooni peaks tasuma kohalik maksumaksja. Katse korras katsetati söötvaktsiini metsa viimist kevadel Vormsi saarel, kus veterinaarametnikud ja kohalikud jahimehed seda käsitsi loomade pesitsuspaikadesse toimetasid.
«Probleem on selles, et haiged loomad on meile üle ida- ja lõunapiiri Venemaalt kogu aeg sisse tulnud ning keegi pole nende vaktsineerimisega tegelnud. Ida-Euroopa riikides vaktsineeritakse metsloomi juba ammu, mistõttu seal marutaudi pärast väga suurt muret pole,» räägib tervisekaitseinspektsiooni nõunik Kuulo Kutsar. «Võib küll mõelda, et loom on loom ja haige eluka võib maha lüüa, aga lõppude lõpuks on kogu probleemi taga ikkagi inimeste tervis.»
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel tunnistab, et põhjus, miks sel kevadel metsloomade vaktsineerimiseni ei jõutud, peitub bürokraatias. «Nüüd oleme ettevalmistamisega ühele poole jõudnud. Paberitöö on võtnud omajagu aega. Vaja oli ju paika panna korralik lennuplaan, ja mitte üheks korraks, vaid 3-5 aastaks,» vabandab Pärtel viivituse pärast.
