Kui Google pole autorilt saanud kirjalikku teadet kokkuleppest taganemisest tänavu 5. maiks, arvab ta autori ühinenuks USAs sõlmitud leppega ettevõtte ning autorite-kirjastajate vahel, mis lubab pea kaks kolmandikku Google’i teenitud reklaami- ja muust tulust autoriõiguste omanikule.

„Oleks progressiivne, kui eesti kirjanikud võtaksid oma ühenduse [Eesti Kirjanike Liidu – toim] nimel sõna, et nad toetavad Google’i sääraseid projekte, mis viivad eestikeelset kirjasõna internetti,” kommenteeris pakkumist Eesti Päevaleht Online’ile tehnokratt Peeter Marvet. „See võiks tuua meile ka rahvusvahelist tuntust.”

Võimalus leida lause järgi romaan, kust see pärineb

Google pakkus laupäeval Päevalehes ilmunud reklaamis Eestis elavatel autoritel võimalust keelata ettevõttel nende raamatute skaneerimine ja portaali http://books.google.com kaudu otsitavaks tegemine. Üldjuhul pakub portaal otsingu tulemusel praegu näha lehekülge või lõiku sobiva sisuga (näiteks eestikeelne otsing „tee tööd ja näe vaeva” toob vastu ootusi esile kolmerealise lõigu August Gailiti romaani „Toomas Nipernaadi” 1967. aasta Tallinna väljaandest), mitte raamatu täisteksti.

„Kogu otsimootorikeskne netielu tekitab ohu, et eesti keel ja kultuur marginaliseerub,” selgitas Marvet. „Kui laps küsib minu käest, siis on mul lihtne lüüa ingliskeelne küsimus Google'isse ja saada vastus." Kahju, et seda peab täna tegema inglise keeles, sest nii harjuvad ka lapsed inglise keeles oma uudishimu rahuldama, rääkis Marvet.

„Oleks oluline, et eestikeelsed raamatud oleksid otsitavad ja otsinguga leitavad. Sinna võiksid välja jõuda Tammsaare ja teised meie klassikud, et inimestel oleks lihtne tee nende raamatute ostmise juurde, see on oluline,” rääkis Marvet.

Marvet: Google'i projektid ei tekita probleeme autoriõigustega

„Kui keegi tegeleb projektidega, mis tagavad, et eestikeelne kirjasõna jõuaks rohkem netti, tuleks neid kindlasti toetada. Asjad, mida Google teeb, ei ole sellised, mis tekitaksid põhimõttelist autoriõiguste probleemi,” kommenteeris Marvet võimalikke autoriõiguse riiveid. „Suhteliselt raske on arendada innovaatilisi teenuseid, nende puhul on autoriõiguste hankimise osa kõige keerulisem.”

„Neil on neil on kohtuvälisest kokkuleppest tulenev kohustus pakkuda kõigile võimalust: kui teile ei meeldi olla loetud autor, siis võite loobuda. Kui nende asjadega vaielda tahta, siis võiks ühtlasi asutada ludiitide liikumise,” viidates 19. sajandi Inglise kangrutele, kes asusid masinaid purustama, nähes massitootmises ohtu oma käsitöönduslikule elukutsele.

Isegi tuntud autorite teoste kättesaadavus võrgus suurendab nende läbimüüki paberkandjal

Kui raamat pole interneti kaudu leitav, kitsendab see autori tuntust ja vähendab läbimüügivõimalusi, samas kui raamatute osaline kättesaadavus interneti kaudu aitab autoritel oma teoseid paremini müüa, arvas Marvet. Tema sõnul on tõenäoliselt rohkem neid inimesi, kellel jääb raamatuni üldse jõudmata seetõttu, et nad ei tea, et raamat või autor olemas on, kui see inimeste potentsiaalne hulk, kes võiks jätta raamatu ostmata seetõttu, et nad on internetist lugenud ühte avalikult kättesaadavaks tehtud peatükki.

Praktika on Marveti teada tõestanud, et ka tuntud autorite teoste tasuta väljapanemine suurendab nende paberraamatute väljamüüki, kuigi nende raamatuid varastatakse tõenäoliselt rohkem.

Soome kirjanike liit soovitas liikmetel Google'i pakkumisest keelduda

Ameerika Ühendriikides andsid kirjanikud ja kirjastajad Google’i kollektiivselt kohtusse andnud, süüdistades maailma suurima otsingumootori pidajat autoriõiguste rikkumises, kuna Google skaneeris nende väitel raamatuid ilma loata ja tegi nende sisu otsingumootori kaudu leitavaks http://books.google.com kaudu.

Kui pooled olid kokku leppinud kokku, kui palju tasu hakkavad saama autoriõiguste omanikud, sõlmisid nad kohtuvälise leppe, mis – juhul kui USA kohus selle heaks kiidab – lubab Google’il skaneerida autoriõigusega raamatuid, pidada elektrooniliste raamatute andmebaasi ning müüa õiguste omanike loal juurdepääsu läbimüüdud raamatutele. Google sai ka õiguse oma e-raamatukogus avaldada reklaame, lubades 63 protsenti , seisab laupäeval, 21. veebruaril Eesti Päevalehe paberlehe 9. leheküljel avaldatud pakkumises.

Nädalapäevad tagasi soovitas Soome kirjanike liit oma liikmetel Google’i samast pakkumisest keelduda. Nimelt avaldas Google pühapäeval, 15. veebruaril avaldas Google Soome ajalehes Helsingin Sanomat samalaadse teate.

Asja arutanud Soome kirjanike liidu meelest aga toimiks väljapakutud protsess pahupidiselt: liidu kinnitusel ei vasta autoriõigusseadustele olukord, kus kirjanik peab ise aktiivsust üles näitama, kui ei nõustu lepinguga, mis Google'i arvates tema kohta kehtib.

Google’i kirjanikele pakutud leping on kättesaadav internetis aadressil http://www.googlebooksettlement.com.