Mäss välisministeeriumis: tippdiplomaadid hakkasid Paeti tagatoa türanniale vastu

 (4)
Mäss välisministeeriumis: tippdiplomaadid hakkasid Paeti tagatoa türanniale vastu
Meenutus: aasta tagasi selgitasid Urmas Paet, Marten Kokk (taga paremal) ja Clyde Kull avalikkusele viisaskandaali tagamaid.Marko Mumm (EPL arhiiv)

Eesti diplomaadid nimetavad välisministeeriumi juhtide otsuseid Eestit kahjustavateks ja „lambist võetuteks”. Välisministeeriumi juhtimine on praeguseks arusaamatu juba välisteenistusele endale. Minister Urmas Paet teatab, et teda see ei huvita.

Kui teha Eesti vahedama peaga otsustajatega juttu välisministeeriumist ja sellest asutusest Eesti riigi jaoks tulevast lisandväärtusest, toob see vestluspartnerite suule varjamatu iroonilise muige. Allakäik, mida kõik tajuvad, kuid millest keegi rääkida ei julge, on kestnud aastaid.

Samal ajal on salastamine, tembeldamine, enamjaolt täielik enesesse sulgumine teinud avalikkusel sisuliselt võimatuks küsida, mida Islandi väljakult maksumaksjate sadade miljonite eest saadakse. Leppida tuleb nahksete seletustega stiilis: välispoliitika polegi asi, millest kodanikud peaksid midagi teadma.

Eesti Päevalehe käsutuses olevad välisministeeriumi majasisesed materjalid näitavad, et asutuse täielikult läbinähtamatu, põhjendamatu ja selgelt riiki kahjustav juhtimisstiil on nüüdseks täitnud terve hulga välispoliitika tippasjatundjate karika. Äratundmist, et ministeeriumi juhtkonna, nende seas minister Urmas Paeti ja kantsler Marten Koka tegevusel pole võimalik lasta protestimata jätkuda, ei kardeta enam paberile panna.

Viimane piisk kukkus 4. oktoobril. Suletud uste taga kogunes välisministeeriumi kõige kardetum ja määravam otsustuskogu – personalivaliku komisjon. See otsustab diplomaatide elus pea kõike: kes, kuhu ja mis ajaks määratakse. Otsused kiidab heaks minister isiklikult.

Samal teemal:

Hämmastus oli suur, kui anti teada ühest konkreetsest sel korral langetatud otsusest. Nimelt teatati, et alalise Eesti esinduse juurde Euroopa Liidus (AEEL) luuakse uus suursaadiku pagunitega esinduse asejuhi ametikoht. Lisati, et komisjon on otsustanud loodud väliskaubanduse ja arengukoostöö valdkonna eest vastutavale postile määrata praeguse ministeeriumi poliitika asekantsleri Clyde Kulli.

Paistab olevat süütu otsus. Mis võiks selles valesti olla? Vastus on aga, et kõik on valesti. Tasub vaid lugeda Eesti Päevalehe käsutuses olevaid vastukajasid, mis saabusid seepeale peamajja Eesti diplomaatia vaieldamatutelt suurkujudelt.

6. oktoobril võttis elektronkirjas kantsler Kokale paljude mõtted kokku üks kahest praegusest AEEL-i asejuhist Harri Tiido. Vaevalt vajab see diplomaat eraldi tutvustamist. Tema hinnang otsusele oli hävitav.

Tiido alustas uue koha loomise protsessist ja vajadusest per se. „Varem oli kohtade loomine, eriti asejuhtide tasandil, valdavalt kollektiivne otsus, mis tulenes teatud vajadusest. Nüüd tekkis uus koht „lambist”, ilma igasuguse põhjenduseta,” märkis Tiido, kelle praegune amet on olla Eesti esindaja Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee juures ja ühtlasi AEEL-i asejuht.

„Elik viitan sellele, et minu arvates ei ole selliste kohtade tekitamine väga kitsas ringis arusaamatute põhjendustega või üldse ilma põhjendusteta õigustatud. See viitab välisministeeriumi juhtimises kollektiivse otsuse mehhanismi kahjustamisele või lihtsalt väikese grupi autoritaarsusele,” lisas Tiido.

Puudub pretsedent

Edasi läks suursaadik sisuliste küsitavuste juurde, mis on veel häirivamad. Nimelt on kõigi 27 EL-i liikmesriigi alaliste esinduste juhtimisstruktuur väga täpselt välja kujunenud. Esindusel on juht ja kaks asejuhti (vt kõrvallugu). Välisministeeriumi poolt Eesti esindusse loodud kolmanda asejuhi kohal puudub pretsedent.

„Ühelgi teisel esindusel sellist ametikohta ei ole ja kindlasti tekitab see meile hulganisti küsimusi. Kas peaksime naeratades valetama hakkama või ütlema, et ei ole aimugi, milleks see ametikoht loodi, kuna tegelike põhjuste väljatoomine jätaks meie riigist väga masendava mulje…” kirjutas Tiido.

Lõpuks küsis ta ettenägelikult: kuidas selgitada otsust ajakirjandusele, riigikogule ja avalikkusele laiemalt? „Uue suursaadiku koha loomine on sedavõrd kaalukas otsus, et seda peab avalikkusele selgitama, rääkimata väliskomisjonist, valitsusest ja presidendi kantseleist,” märkis Tiido ja täpsustas, et tegelikult vajaksid selgitust eriti diplomaadid, kes otsust nähes üllatusid ja sellest aru ei saa.

Loe veel

Tiido ei jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Ta sai ootamatult otsekohese ja täieliku toetuse teiselt praeguse aja ehk ühelt kõrgema lennuga Eesti diplomaadilt Matti Maasikalt, kes oli enne Kokka ministeeriumi kantsler. Maasikas on praegu veel komplitseeritumas olukorras kui Tiido. Nimelt on Maasikas, kes praegu töötab Euroopa Komisjoni presidenti José Manuel Barrosot toetavas poliitikanõunike büroos, formaalselt aktsepteerinud kutset asuda varsti taas Eesti välisteenistusse. Avalikkus veel ei tea, et temast peaks saama Eesti praeguse alalise EL-i esindaja Raul Mälgu mantlipärija.

Maasikas adresseeris oma kirja juba ka minister Paetile. „Minu veendumuse kohaselt oli otsus luua AEEL-i juures uus asejuhi ametikoht tarbetult äge ja rapsak. See otsus on vastuolus nende põhimõtetega, millest mina välisministeeriumi kantslerina töötades lähtusin,” kirjutas tulevane esinduse juht midagi varjamata. „See otsus on esiteks sisuliselt vildak ja teiseks on sel tugev potentsiaal kahjustada Eesti mainet meie EL-i partnerite seas ning tekitada arusaamatust välisministeeriumi suhtes riigi sees.”

Maasikas esitas retooriliselt kõige täpsema küsimuse ja vastas sellele ise. „Miks pole teistel EL-i liikmesriikidel esindustes sellist ametikohta? Sellepärast, et väliskaubanduse ja arengukoostöö valdkonna asejuhi jaoks pole Brüsselis formaati.” Edasi selgitas ta peensusteni seda, et sellisel kõrgepalgalisel uuel ametnikul poleks Brüsselis lihtsalt mitte midagi teha. Tekitatakse ametikoht ilma sisulise tööta.

„Ütlematagi selge, et Brüsselis kerkivad nii mõnedki kulmud, kui Eesti ainsa liikmesriigina sellise ametikoha sisse seab. [Eestis] pole olukord parem,” resümeeris Maasikas ja esitas seejärel üleskutse. „Sõbrad, panen teile tõsiselt südamele see otsus ära muuta. Vea tunnistamine, eriti kui sellega kaasneb veaparandus, on tugevuse, mitte nõrkuse märk.”

20 aastat ministeeriumis

Välisministeeriumi otsustajad nähtavasti ei pea enam isegi oma inimeste tõsiseid tähelepanekuid mitte millekski. Tiido kirja peale vastas kantsler Kokk väga nõukamaitselise avaldusega mingisse arutellu laskumata. „Oleme peamajas juba ammu tundnud ja astunud samme välismajanduse ja arengukoostöö suundade paremal mehitamisel,” kirjutas Kokk vastuseks. „Välisministeeriumis ei ole kogenenumaid ja võimalik, et ka paremaid ja tunnustatumaid diplomaate, kui seda on Clyde Kull. Ja loodava ametikoha profiili tingibki see, et Clyde on töötanud ministeeriumis 20 aastat.”

„Loodetavasti Sa, Harri, ei kujuta ette, et juhtkonda saab pidada autoritaarseks juhul, kui ta igaks otsuseks ei küsi Sinu luba,” viskas Kokk nipsakalt lõppu.

Paraku näitab sellises stiilis vastus ainult üht: nii Tiidol kui ka Maasikal on tuliselt ja sada protsenti õigus. Neile polegi võimalik vastu vaielda. Kuid mõlemad võtsid riski. Selle loo ettevalmistamise ajal suhtles Eesti Päevaleht mitme Eesti Euroopa Liidu diplomaatiat tundva allikaga. Neil oli vaid üks küsimus: kas pärast ministrile tõe näkku ütlemist on Matti Maasikas endiselt kirjas kui tulevane Eesti esindaja EL-i juures? Arvestades ministeeriumi juhtkonna töömeetodeid, kahtlustatakse, et võib-olla siiski enam mitte.

Kõrgepalgaline uus ametikoht ilma sisuliste töökohustusteta

Brüsselis tähtsa töö saanud Clyde Kull ei oska öelda, mida ta tegema hakkab.

Eesti Päevaleht helistas eile Eesti EL-i esindusse täiendavaks asejuhiks ja suursaadikuks määratud Clyde Kullile ja päris, mida ta Brüsselis tegema hakkab. Toome vastuse siinkohal täielikult ära.

Clyde Kull: „Ma oskan praegusel hetkel sellele niimoodi vastata, et välisministeeriumil on juba väga pikalt olnud kavas väliskaubanduse ja arengukoostöö valdkondade tugevdamine ja sellele [pööratava] tähelepanu suurendamine. Ja see on olnud ka kogu ühiskonnas. Kui loeme ka lehti, siis näeme, et need valdkonnad on meile praegu olulised ja mõjutavad meie majandusarengut. Selles mõttes on see küsimus pikalt arutelul olnud.

Ja kui oktoobri alguses see koht Euroopa Liidu esinduse juurde loodi ja tehti mulle ettepanek sinna asuda, siis ma leidsin, et see oleks kindlasti väga uus ja huvitav väljakutse, kuna need on olulised teemad ja ma olen ka nendega varasemalt tegelenud ja selle tõttu ma ka selle vastu võtsin.”

Kui lugeja – nii nagu Eesti Päevalehtki – ei saa sellest vastusest teps mitte aru, mida uus suursaadik Brüsselis tegema hakkab, siis on see põhjendatud. Tuleb vaid lüüa lahti ükskõik millise Euroopa Liidu liikmestriigi EL-i esinduse veebileht ja tutvuda nende juhtimisstruktuuriga.

Kõigi juhtimine on üles ehitatud niimoodi, et esindusel on juht ja kaks asejuhti. Miks on kõigi riikide esindused ühesugused? Sellepärast, et liikmesriikide vaheline suhtlus on üles ehitatud kindla ja range struktuuriga. Kõige madalam liimesriikide kokkusaamise vorm on nn töögrupp. Seal arutavad kas esindustest või pealinnadest otse tulnud ametnikud konkreetseid üksikuid küsimusi.

Kui läheb otsustamiseks või suuremaks vaidluseks, siis nihkub asi esiteks esindusi juhtivate suursaadikute tasemele. Neist igaühel on täpselt kindlaks määratud valdkonnad, kus nad vastutavad suuremate vaidluste eest. Kõigis esindustes on kolm suursaadikut just sellepärast, et nende vahel on kindel tööüles-annete jaotus, mis katab kõik kerkida võivad teemavaldkonnad. Omavahel kohtudes on nad seega igapidi võrdsed, nagu on kõik liikmesriigid.

Vaadatakse viltu

Saadikutest kõrgemal on juba ministrite nõukogud, kus osalevad poliitikutest liimesriikide valitsusliikmed.

Eesti esindusse loodud uue välismajanduse ja arengukoostöö eest vastutava asejuhi koha imelikkus seisnebki selles, et tal pole oma tasemel tegelikult midagi teha. Alamate diplomaatide töögruppidesse minna oleks suursaadikul sisuliselt kohatu. Teisalt alluvad need valdkonnad praegu otse esinduse juhile, nagu teistegi maade puhul. Kuid nüüd tekiks olukord, kus nimetatud valdkondade esinduste juhtide koosolekul hakkaks siis Eestit esindama asejuht. Sellisele asjale vaataksid teiste riikide kõrged esindajad lihtsalt viltu ja sõna saaks see inimene viimases järjekorras, kui üldse. 

Seega on välisministeeriumi otsus sisuliselt tekitanud täieliku tohuvabohu. Rääkimata kõrgepalgalisest ametist, mis kujutab endast silmanähtavat sinekuuri.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare