Masu helge pale: eestlased ei joo enam nii palju
2008. aastal sai Eestile osaks kahtlase väärtusega au olla Euroopa joodikrahvas number kaks, kellest enam suutsid juua vaid tšehhid. Majanduskriis on aga olukorda muutnud ning 2009. aastal tarbitud absoluutalkoholi kogus on tunduvalt vähenenud.
Eile teatas sotsiaalministeerium, et mullu tarbiti Eestis ühe inimese kohta aastas 10,2 liitrit absoluutalkoholi, millega Eesti langes alkoholi tarbimises põhjanaabrite soomlaste tasemele. Eelneval viiel aastal suutis keskmine eestlane juua ikka liitri-paar rohkem kui keskmine soomlane.
Pidutsetakse vähem
Sotsiaalministri Hanno Pevkuri poolt valitsusele esitatud aruande järgi on põhjuseks tervislike eluviiside propageerimine. Seevastu konjunktuuriinstituudi põllumajandusturu uuringute sektori teadur Elmar Orro peab alkoholi tarbimise langetajaks masu.
„Kui sissetulekud langevad, siis jõuavad inimesed ka vähem osta,” selgitas Orro alkoholimüügi langust. „Mõnevõrra on tõusnud küll salaalkoholi osakaal, ent seda siiski kogulangusest tunduvalt vähem.”
Wismari haigla ravijuht Jaanus Mumma väidab aga koguni, et inimeste ostujõu langemine pole tema teada ka salaalkoholi äri vohama pannud ja alkohoolikuid käib ravil üha vähem. „Inimesed pingutavad ju kokkuhoiuga – liisingud vaja maksta ja keskmine inimene tõmbab kohe alkoholi tarbimise poolt kokku,” selgitas Mumma. „Need, kes on väga pahe küüsis, ei saa sellest lahti, kuid tavainimesed pidutsevad ikka vähem.”
Siiski ei saa Mumma sõnul haigla täitumuse põhjal teha üks ühele järeldusi, sest väiksem sissetulek toob paratamatult kaasa ka selle, et kokkuhoiule mõeldes loobutakse kallist alkoholiravist.
Langus on küll positiivne, ent tähistamiseks šampanjakorke lennutada pole põhjust, sest Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul peaks mõistlik alkoholi tarbimine inimese kohta jääma aastas alla kuue liitri absoluutalkoholi. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et normaalseks võiks pidada, kui inimene joob aastas ära 15 liitrit viina, ent iga eestlane kallab kõrist alla keskeltläbi 25,5 liitrit. Aga tavainimese joogikaart ei koosne ainult viinast ja konjunktuuriinstituudi andmetel jõi igaüks meist möödunud aastal keskmiselt 10,7 liitrit kanget alkoholi, 71,9 liitrit õlut, 7,4 liitrit veini, 10,6 liitrit long drink’e, 3,1 liitrit siidrit ja kaks liitrit marjaveini.
Kõige jõulisemalt on Eestis langenud kange alkoholi tarbimine ning Liviko müügidirektori Ragnar Kitse sõnul on selle taga eelkõige riigi aktsiisipoliitika, mis peletab inimesed lahjemat alkoholi tarbima. Näiteks keskmise pooleliitrise viinapudeli hind on paari viimase aastaga tõusnud 51 kroonilt 65,5 kroonile.
„Kui ühel hetkel pole turistidel siit kasulik välja viia või meie elanikel on odavam naabermaadest sisse tuua, siis see mõjutab alkoholimüüki,” rääkis Kits. Ta tõi välja, et kõige rohkem on vähenenud kange alkoholi müük Ida-Eestis, mis viitab odavama alkoholi sisseveole Venemaalt ja see omakorda võib tähendada, et reaalset alkoholi tarbimise vähenemist ei olegi olnud.
Purjus juhte sõidab vähem
•• Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõuniku Andri Ahvena sõnul võib liikluskuritegusid analüüsides näha joodikjuhtide arvu vähenemist.
•• Nimelt on tänavu politsei poolt tuvastatud joobes juhtimisi jäänud mullusega võrreldes peaaegu poole vähemaks.
•• „Kahjuks on ainus valdkond, kus ministeerium alkoholi kohta teavet kogub, liikluskuriteod, sest muude kuritegude juures pole kohustuslik joobetaset mõõta,” rääkis Ahven. „Muude kuritegude puhul lähtutakse lihtsalt politseiametniku enda hinnangust või inimese enda tunnistusest.”
•• Ei saa küll raudkindlalt väita, et alkoholi tarbimise vähenemine on otseselt liiklusohutust mõjutanud, aga maanteeameti info põhjal on tänavu esimesel poolaastal juhtunud liikluses ligikaudu 40% vähem avariisid kui näiteks 2008. aastal sama perioodi jooksul.
