Matemaatika nõudis eksamil vaeva
Abituriendid sooritasid tänavu kevadel edukaimalt võõrkeelte eksameid, nõrgimad tulemused saavutati aga matemaatikas ja füüsikas, kus õppurid said vähem kui pooled võimalikest punktidest.
“Keeled on kogu aeg kuuekümne-seitsmekümne punkti piiril olnud ja ka teistes ainetes pole mullusega võrreldes keskmise hinde osas järske muutusi, tase on enam-vähem sama,” ütles eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktor Enn Mänd.
“Midagi on aga lahti matemaatikaga,” märkis Mänd. Matemaatika keskmine punktisumma oli 39,21. Männi sõnul on see peaaegu sama tulemus kui mullu, kuid tänavu oli eksam lihtsam, viimast tunnistasid ka õpetajad.
PALJUD ÕPILASED TAHAVAD EKSAMIT TEHA. Gümnaasiumiõpilaste keskmine matemaatikaeksami tulemus oli 43,47. “See ei anna küll põhjust rõõmust hõisata, kuid seda võib nii enam vähem normaalseks pidada. Aga kutseõppeasutuste õpilaste keskmine oli vaid 16,12. Andke andeks, aga see on kohutav. Õhtukoolid ei kannata ka kriitikat, seal oli keskmine 15,87. See pole mingi tulemus,” ütles Mänd.
Eksamikeskuse matemaatika ainespetsialist Helgi Uudelepp lausus, et kutsekoolide ja õhtukoolide tase on võrreldes gümnaasiumidega väga madal, sellest ka madal keskmine hinne.
“Mulle tundub, et gümnaasiumides on siiski ka neid inimesi, kes tulevad seda ühte punkti püüdma, sest matemaatika riigieksamist osavõtjate arv on ju väga suur,” ütles Uudelepp.
Täpsemalt ei saa praegu Uudelepa sõnul keskmise hinde kohta midagi öelda, sest eksamikeskus veel ei tea, missugustest gümnaasiumidest on need eksamitegijad, kes saavad null või ühe punkti, või alla 15 punkti, mis on põhikooli tase.
Männi sõnul ei tekita riigieksamid probleeme, vaid näitavad kätte probleemid. “Midagi peab matemaatika õpetamisega ette võtma. Õppeakava tuleks ehk üle vaadata,” lausus Mänd.
Tema sõnul ei päästaks kehvast tulemusest ka hindepiiri sisse seadmine. “Siis selle alla jäävad õpilased lihtsalt matemaatikat eksamit ei tegema ei tuleks, aga ega see siis taset ei tõsta, tagumine grupp kaob eksamilt, aga nad on koolides olemas,” sõnas Mänd.
Ajaloo ainespetsialist Mare Räis ütles, et eksamitegijate arv pidevalt langeb ja samal ajal keskmine hinne tõuseb. 1999. aastal oli ajaloo keskmine 45,32; sel aastal juba 50,04.
AJALOOS MAKSIMUMPUNKTE EI TULNUD. “Kõige lihtsam on asja seletada nii, et õpilaste oskused paranevad, konkreetselt võib välja tuua arutlusoskuse,” ütles Räis. “Nirumaid arutlusi oli ka, aga käsitööoskus on ikkagi käes: on struktuur, on faktid ja osatakse nendega ümber käia.”
Räisi hinnangul on see riigieksamite teene, sest neli aastat tagasi arutlust kui seesugust eesti koolides suurt ei kasutatud. Räis oli tänavuse keskmise hindega rahul, kuigi maksimumhinnet ajaloos keegi ei saanud. (Ülempiir oli 98 punkti – toim.)
Eile tõstsid kirjandusõpetajad esile noorte vähest arutlusoskust, Räis nõustus, et asi võib olla selles, et riigikirjand on kohustuslik kõigile, ajalugu mitte. “Öelda, et arutlusoskus päriselt puudub, küll ei saa. Analüüs, jah, on nõrguke, aga ega me ei saagi oodata, et ajaloo teemadel õpilane arutleks nagu täiskasvanu. Aga neil kahel eksamil on ka natuke erinevad lähenemised,” sõnas Räis.
Riigieksameil olid ka sel aastal teistest tulemuste poolest üle piirkonnata koolid ehk gümnaasiumid, mis valivad katsetega endale parimaid õpilasi. Neile järgnesid suuremate linnade koolid ja maakonna keskustes asuvad koolid. “Eliitkoolid on aastaid paremaid tulemusi andnud, nad saavad ju valida, keda kooli võtta. Maakoolil pole midagi valida,” märkis Mänd.
