Matemaatika riigieksami eel levitati võltspileteid
Eilse matemaatika riigieksami eel levisid abiturientide seas käest kätte erinevad eksamiülesannete variandid. Nii internetis üleval olnud kui ka 500–1000 krooni maksnud materjalid osutusid valeks.
XXL Internetivärav pani pühapäeva pärastlõunal välja matemaatika ülesandevariandid, väites, et need võivad esmaspäevasel riigieksamil tulla.
Riikliku eksamikeskuse juhi Enn Männi sõnul polnud need õiged. "Minuni pole jõudnud ka ühtegi teist tõest matemaatika riigieksami materjali," lisas ta.
Kasulik vale
Tallinna 21. keskkooli abiturientide sõnul levitati päev enne eksamit peale XXL-i leheküljel väljas olnud ülesannete veel väga erinevaid eksamitööde variante. "Piletid käisid tuttavate hulgas käest kätte. Linnas oli eksami eelõhtul seetõttu suur melu. Paraku ei vastanud ükski materjalidest tõele," ütles abiturient Kristjan Vanaselja riigieksamilt tulles.
Tema sõnul oli mõne variandi puhul kohe algusest peale aru saada, et see pole õige, sest antavate punktide arv oli kokku väiksem, kui eksamil tavapäraselt saadakse.
Kristjani sõnul lahendasid paljud tema koolikaaslased siiski eksamiööl hommikul kella viieni ülesandeid. "Ega lahendamine ju kunagi kahjuks tule," muigas Kristjan, kes ka ise ostis igaks juhuks tuttava käest 500 krooniga võimalikud eksamiküsimused.
Tema sõnul jäidki eksamiülesannete hinnad 400 ja 2000 krooni vahele. "Neil, kes ostsid tutvusringkonnast, on veel võimalus see raha tagasi saada," lootis Kristjan.
Sama kooli lõpetaja Jaan-Madis Uusvälja väitel on võimalik, et ka tänavu käivitus mullune noorte äriidee – need, kes ise ostsid piletid viiesaja krooniga, müüsid ise pärast muretsetu paljundamist need omakorda kolmesaja krooniga maha. "Ma ei usu, et sel aastal tõeseid eksamiküsimusi levis, sest pärast eelmisel aastal juhtunud leket on eksamikeskus oluliselt ettevaatlikum," leidis Jaan-Madis.
Huvilisi ligi tuhat
Riigieksamikeskuse direktori Enn Männi sõnul oleksid noored internetis väljas olevaid ülesandeid vaadates kohe pidanud taipama, et need on valed.
"A ja B töövariandid polnud raskusastmelt üldse võrdväärsed, üks oli tunduvalt lihtsam," ütles Mänd. Tema sõnul pole materjali suvalistest ülesannetest kokkupanijad vaevunud läbi lugema ka matemaatikaeksami läbiviimise korda, kus ülesannete eest antavate punktide süsteem on täiesti teine.
Männi sõnul oli mõni XXL materjali ülesanne siiski päris normaalne ja usutav. Samas oli seal ka lihtsaid ja põhikooli tasemel asju, mida abiturientidelt riigieksamil ei küsita.
"Neil oli ka üks püramiidülesanne, eksamil oli ka vaja üht-teist püramiidist teada. Nii et eksamiõhtul valede ülesannete lahendamine polnud siiski päris mahavisatud aeg. Õppimist ja kordamist nõudis ikka," ütles Mänd.
Tema hinnangul pole siiski internetifirmast päris õige ja eetiline mittetõest infot tõese pähe levitada. "Nad ütlevad küll materjalide lõpus, et ei vastuta õigsuse eest, kuid samas on väitnud, et need võivad tõesed ülesanded olla.
Panime eile õhtul eksamil antud küsimused oma kodulehele välja, et kõik näeksid, kui erinevad need levitatutest on," ütles Mänd.
Tema sõnul olid tänavuse matemaatikaeksami materjalid eriti turvatud, sest neid koostas ja paljundas üks inimene. Samuti jõudsid nad paljudesse koolidesse alles mõni hetk enne eksami algust.
XXL Internetivärava projektijuhi Martin Villigu sõnul võtsid nad neile tulnud vihje järgi küsimused ühelt Ameerikas asuvast tasuta kodulehekülgede pinda pakkuvast infoserveri koduleheküljelt.
"Eilse pärastlõuna seisuga oli neid vaatamas käinud üle 1000 inimese. Sellest suurem osa alles eksamipäeval, nii ei saanud pühapäeval nende lahendajaid ka väga palju olla," ütles Villig.
Tema sõnul polnud materjalidest teavitamise puhul tegu reklaamtrikiga. "Võrdlesime mulluseid eksamipileteid meie käes olevatega ja leidsime, et need võivad reaalsed olla," ütles Villig.
