Matsalu lahe mudas lebab 700-aastane laev

 (2)
Matsalu lahe mudas lebab 700-aastane laev
Priit Simson

Muistse laeva ülesotsimine ning säilitamine maksab vähemalt neli miljonit krooni.

Matsalu lahe mudasest põhjast tahavad muinsuskaitsjad ja merearheoloogid üles otsida ja ehk väljagi tuua võib-olla vanima Eestist leitud keskaegse laeva.

Merearheoloog  Vello Mäss olla hakanud justkui rituaalset tantsu tantsima, kui ta mullu esimest korda nägi puutappidega inimesepikkusi tammepuust laevatükke, mille mullune jaanuaritorm Matsalu lahepõhjast oli lahti kangutanud ja kalda lähedale vedanud.

Mäss ei vaidle legendile vastu, vaid tunnistab, et tema ja teised vähem kui ühe käe sõrmedel kokku loetavad Eesti merearheoloogid on õnnelikud inimesed. Meie rannikuvetest on leitud juba kaks haruldast puidust keskaegset laeva ning Matsalus on suure tõenäosusega kolmas. “Soomlastel on merearheoloogide selts, aga pole ühtegi keskaegset väljatõstetud laeva, meil on neid juba kaks,” võrdles Mäss.

Raskest tammest laevatükid

20 aastat tagasi, umbes samal ajal kui Väikesest väinast leiti kuulus 16. sajandist pärit Maasilinna laev, käis Matsalu lahe ääres Keemu rannas suvitav Tõnu Ots õngega kala püüd-mas. Tal jäi kallis välismaine õngekonks põhja kinni ning Ots sukeldus paari meetri sügavusse vette, et see ära tuua. “Seal olid laevaroided püsti, kuid pidasin neid mõnel jaanipäeval rannakombe kohaselt põletatud kalapaadi osaks,” meenutas Ots. “Pärast hakkasin seda kohta vältima.”

20 aasta tagune lugu tuli mehele meelde, kui tema koduranna mullune leid ajaloolased elevile ajas. Ots oleks merest välja veetud tinarasked palgitükid peaaegu lõkkesse visanud või neid hööveldama hakanud, et talule uhke silt teha. Igaks juhuks rääkis ta asjast tuttavale arheoloogile Mati Mandlile, kes kohale kiirustas ning käskis rondid päikese käest minema viia ja kile sisse mässida.

Lihula muuseumi teadur Helen Haab näitas Lihula mõisamajas asuva muuseumi lihtsate riiulitega hoidlas lebavaid kobakaid tammepuust laevatükke. Esmapilgul tunduvad need kergelt liigutatavad, kuid osutuvad raudrasketeks.

Mässi sõnul näitavad tammepuust laevaosad, et alus peab olema keskaja kohta suur ning mõeldud pikamaasõitudeks. 1990. aastal Pärnu jõest leitud Hollandi laeva tüüpi kaubalaevast kogest võib Matsalu laev Mässi hinnangul isegi suurem olla.

Helen Haab juhatas muuseumi uhkete võlvlagedega väljapanekuruumidesse, kuhu võiks edaspidi Matsalu koget – eeldatavalt on tegu kogega nagu Pärnuski – tutvustava inter- aktiivse näituse üles sättida. Muuseumi teaduri sõnul ei ole esialgu plaani laeva lahepõhjast üles tõsta, ainult uurida, millega tegu.

Tema jutust kostab lootus, et erakordne leid võiks aidata Lihula muuseumi tervikunagi materiaalselt paremale järjele. Korralikku restaureerimist vajab näiteks mõisa fuajee.

Keeruline leida

Esialgu on plaanid alles paberil ning Matsalu 700-aastase laeva uurimine võistleb kümnete teiste muinsuskaitseprojektidega, millele Euroopast raha taotletakse. “Meie asi maksaks kõige vähem neli miljonit krooni,” märkis Haab.

Paar korda on Matsalus juba laeva otsimas käidud, kuid mudase põhjaga lahest niisama midagi üles ei leia, sest 20 aastaga on maa Keemu rannas kerkinud ning rannajoon muutunud. Kui tuleval aastal õnnestub merearheoloogidel sinna oma tööd tegema minna, siis käiakse merepõhi ruutude kaupa läbi. Mäss on veendunud, et laev leitakse üles.

“See oleks Läänemere merendusajaloo seisukohalt märkimisväärne leid,” iseloomustas Mäss avastust, mis on juba innustanud ajaloolasi tõsisemalt uurima keskaegse Lihula merendusajalugu. Põnevust pakub juba ainuüksi Lihula muistse sadamakoha otsimine, mille kohta on esialgu vaid arvamusi.

Eksponeerida pole kuskil

•• 20 aastat tagasi võtsid Eesti merearheoloogid ette hulljulge tembu – Väikese väina põhjast toodi välja 16. sajandisse dateeritud Eestis valmistatud 16–17-meetrine kaubalaev (Maasilinna laev) ning konserveeriti.

•• “Nüüdseks on möödunud 20 aastat ja seda laeva,  mida meil õnnestus kuivkülmutuse meetodil väga hästi konserveerida, ei ole siiani suudetud kusagil eksponeerida,” ütles merearheoloog Vello Mäss. Laeva tükid lebavad Orissaare lähedal kuuri all.

Loe veel

•• Samamoodi eksponeerimata on 13.–14. sajandist pärit ja Pärnu jõest leitud nn Pärnu koge tükid. Sellest, arvatavalt 24 meetri pikkusest kogest on alles vaid üks pardatükk – suur osa oli mõned aastad varem jäänud ilmselt betoonkai ehituse alla.

•• Seepärast on Mäss kahevahel: huvitav oleks Matsalu koget uurida (kas ikka on koge, kui suur jne), aga kui uurima hakata ja seda põhjas puudutada, siis tuleb ka üles tõsta. Maasilinna laeva üritati merepõhjas uuesti kindlustada, kuid merevesi ja hoovused vedasid liiva ja muda minema. “Laev oleks merepõhjas kiiresti hävinud,” ütles Mäss.

•• Matsalu koge võiks Mässi sõnul ka merepõhja jätta, kuid siis seda põhjalikumalt uurida ei saaks. “Kui aga üles tõsta, siis peab eelnevalt selge olema, kus seda eksponeerida,” lausus Mäss, kes usub, et 13.–14. sajandist pärit koge võib osutuda isegi suuremaks kui Pärnu koge.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare