Meditsiinitöötajate protest Toompeal: surnuid ja haigeid euro ei aita
Õdede liidu ja tervishoiutöötajate ametiühingute liidu korraldatav meeleavaldus algas kell 9.30 ning kestis pool tundi. Umbes 50 meditsiinitöötajat moodustas Stenbocki maja ees sümboolse ravijärjekorra.
Haiglariietuses meeleavaldajad olid valitsuse hoone ette toonud kirstu ja kanderaamid ning nad hoidsid käes loosungeid: "Surevaid ja haigeid euro ei aita", "Euro tervise hinnaga? Tänan ei!", "Haigeid me piketile ei luba, seisame ise nende eest".
Meeleavalduse kutsus esile haigekassa nõukogu esmaspäevane ettepanek kärpida tervishoiuteenuste hindu kuus protsenti, mis peaks säästma pool miljardit krooni. Kärbe aga tähendab haiglatele vähem raha ning haiglajuhtide sõnul pole enam muud võimalust, kui tuleb hakata arstide ja õdede palkasid vähendama. Kärbe mõjutab otseselt ka patsiente, sest selle tagajärjel pikenevad järjekorrad.
Meeleavaldajad andsid valitsusele üle pöördumise, milles kutsusid üles säilitama elanikkonna tervist ja tervishoiusüsteemi, sest "surnuid ja püsiva tervisekahjustusega inimesi euro kasutuselevõtmine ei aita".
Protestil osalenud ametiühingite keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et kuna teade meeleavalduse kohta tuli alles eile õhtupoolikul, siis ei olnud võimalik nii kiiresti suuremat inimeste arvu kokku saada.
Taliga läks meeleavalduselt otse arsti juurde, rõhutades, et enne kärpe jõustumist tuleb seal kiiresti ära käia, muidu tuleb pärast pikalt järjekorras oodata.
Meeleavalduse korraldamiseks jäi aga nii vähe aega seetõttu, et täna kell 10 hakkas valitsus haigekassa rahakärbet arutama ning meditsiinitöötajad tahtsid kindlasti enne seda oma seisukohad kuuldavaks teha.
Stenbocki majja kogunevaid ministreid tervitasid meeleavadajad aga kõrvulukustava vilekooriga.
Arstide usaldusisik: meeleolud on sünged
Teiste hulgas Toompeale protestima läinud Tallinna psühhiaatriakliiniku arstide usaldusisik Sirje Saarkoppel ütles, et arstide ja õdede hulgas valitsevad praegu sünged meeleolud, kuna tulevik on ebaselge.
"Mina isiklikult olen pidanud viimase poole aasta jooksul võtma kuus päeva palgata puhkust. Lisatasud võeti juba ammu ära. Mitmed arstid kavatsevad välismaale tööle minna," rääkis naine. "Räägitakse, et haigekassa eelarvet oli vaja jälle kärpida, kuna muud võimalust polnud, aga kui see vajadus suureneb iga paari kuu tagant, siis kuhu me nii lõpuks välja jõuame?! Lõputult ei saa kärpida ju."
Saarkoppeli sõnul otsustas ta meelt avaldama minna seetõttu, et kui praegu suud lahti ei tee, siis pärast on hilja. "Muidu pärast küsitakse, et aga miks te siis midagi ei öelnud, kui otsuseid vastu võeti," rääkis naine.
Tartu ülikooli kliinikumi ortopeedia osakonna õde Heli-Kaja Rääk ütles, haigekassa kuueprotsendiline kärbe on liiga suur ning sellel on tõsised tagajärjed. "Ravijärjekorrad pikenevad oluliselt ja seda eelkõige plaanilisel haiglaravil. Selle tulemusena suureneb aga erakorralise meditsiini koormus ja erakorraline ravi on juba oluliselt kallim kui plaaniline," seletas Rääk.
Meeleavaldajatega kohtus sotsiaalminister Hanno Pevkur, kes tunnistas, et tehtud otsused on olnud rasked. Pevkuri sõnul aga ei ole kuueprotsendiline kärbe tegelikult väga palju, kui arvestada, et viimase majandusprognoosi ja maksude halva laekumise taustal oleks pidanud haigekassa eelarvet vähendama suisa kaheksa protsenti.
