Medvedev kaotab kaudses duellis Putinile
Pärast 21 protsendi häälte lugemist oli Medvedevi (42) kasuks antud 65 protsenti häältest, mis tähendab talle igal juhul ülekaalukat võitu juba presidendivalimiste esimeses voorus. Nn lävepakuküsitluste (exit poll) andmeil kogub praegune asepeaminister Medvedev 67–70 protsenti häältest.
Kaheksa aastat Venemaa president olnud Putin kogus 2004. aasta presidendivalimistel 71 protsenti häältest. Kolm kuud tagasi duumavalimistel kogus rahvusliku liidri positsioonis kandideerinud Putin võimupartei Ühtne Venemaa esinumbrina 64 protsenti häältest, kuid sisuliselt tuleb sellele lisada kaheksa protsenti hääli, mis anti teise võimupartei Õiglane Venemaa eest ehk siis kokku 72 protsenti häältest.
Medvedevi järel saab, nagu kõigil senistel Venemaa presidendivalimistel, teise koha kommunistide liider Gennadi Zjuganov. Pärast 21 protsendi häälte lugemist oli tema toetus 20 protsenti, mida võrreldes valimiseelsete ennustustega on üllatavalt palju. Kolmandaks peaks jääma Liberaaldemokraatliku Partei esimees, marurahvuslike vaadetega Vladimir Žirinovski 12 protsendiga. Viimaseks, neljandaks jääb ettearvatult Demokraatliku Partei liider Andrei Bogdanov 1,5 protsendiga.
Kõik jäi samaks
Moskva poliittehnoloogia keskuse peadirektor Boriss Makaraneko ütles, et tulemused ei näita Medvedevi tugevust praegusel Venemaa poliitmaastikul, vaid konkurentsi nõrkust. “See ei näita tema isiklikku valijaskonda, vaid seda, kui palju on Kremli kandidaadil vastaseid,” ütles Makarenko Eesti Päevalehele. “Kokkuvõttes ei näita need valimised midagi, sest reaalset konkurentsi pole.”
Teise tuntud Moskva politoloogi Andrei Makarkini sõnul läks Putini valijaskond täielikult üle Medvedevi seljataha. “Need inimesed ei hakanud otsima alternatiivi praegusele poliitikale. Nad tahavad, et kõik jääks samaks, enamik neist oleks toetanud Putini jäämist kolmandaks ametiajaks,” ütles Makarkin.
Toetusprotsendid võivad muutuda, kuid järjestus peaks jääma samaks. Osales ligi 65 protsenti Vene valijatest.
