Meelis Lao - mafiooso või ärimees?
Meelis Lao liigub juba aastaid ringi üksnes turvameeskonna saatel ning püstol vööl. Eile liikus ta kahe turvaauto saatel. Lisaks turvas teda kolmanda auto juht, sest Lao ise istub vaid tagaistmel tumedate klaaside taga.
“Parem relva kogu aeg kaasas kanda, et mul seda vaja ei läheks, kui et mul teda pole, kui üks kord elus vaja läheb,” kommenteerib ta pidevat relvastatust. Tema keha on armiline kui katkine lapitud sandaal, nagu ta ise ütleb.
Ehkki Laol on enda sõnul Tallinnas kolm kontorit, ajab ta asju pidevalt autoga ringi sõites. Viimasel kümnel aastal omatud autode arvu ei suuda ta meenutada. Kui tema head tuttavad Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis Tallinna Keemia tänava turvamajast Tiskresse kolisid, ei jätkunud Laol raha nendega kaasa-minekuks. Vahepealsest rahakriisist on ta siiski üle saanud, eelmise aasta legaalsed tulud küündisid miljoni krooni kanti. “Elan dividendidest,” kinnitab ta.
Lao küll väidab, et tema ärid on avalikud, kuid keeldub neist lähemalt rääkimast. “Ma ei taha oma äriosalustest rääkida, sest sellega ma panen oma partnerid tule alla. Eriti nüüd – kohe öeldakse, et need on niikuinii Peterburi maffia rahad,” märgib ta. “Kui kapo (kaitsepolitsei – toim) ja ka siseminister Loodus on nüüd kinnitanud, et neil selliseid andmed puuduvad, siis keegi võiks minult vabandust paluda.”
SÕPRUS PANKURITEGA. Kohe kui Eestis 1988. aastal esimesed eraärid hakkasid tekkima, oli platsis ka Meelis Lao. Esialgu turvamehena.
Tulevastel pankuritel Hannes Tamjärvel, Andres Saamel, Peeter Luigel ja Sulo Muldial tekkis vajaduse kaitse järele juba esimest ühisäri ajades, kui nad Pirita hotellis sisseseatud kontorist nägusaid segaverelisi modelle Eestist Euroopasse komandeerisid ja nende näopiltidega plakateid Kaukaasia meestele müüsid.
Olümpiapurjespordikeskuse hotellitiiba, kus kümned eraäri alustavad firmad end sisse seadsid, ilmusid kohale ka vene kantpead, kes üritasid katust pakkuda ja raha välja pressida.
Tamjärve klassivend Hans H. Luik on seda Eesti Ekspressi aastaraamatus meenutanud nii: “Situatsiooni lahendas sooniline heledapäine sportlane, keda mulle tutvustati kui nelja ärimehe turvadirektorit. See oli Meelis Lao, keda ühendas Tamjärvega nendega mõlema silmatorkavalt tahtejõuline lõuajoon.”
1980. aastatel Tamjärvega karatetrennis tuttavaks saanud Lao liikus koos ärinelikuga Piritalt ka Pärnu maantee algusesse Kawe keldri majja, kus lisaks firmale Cross Development F.S.P. sai endale pesa Eesti Ekspressi toimetuski. Crossi kulu ja kirjadega reisis Lao tollal ka Taisse kickboxingu turniirile. Jüri Mõisaga sai Meelis Lao tuttavaks alles hiljem, kui Hansapank oli juba edukalt käima lükatud.
Lisaks Tamjärvele leidis Lao endale uusi sõpru ja tuttavaid just spordisaali kaudu. 1980. aastatel polnud veel tänaseks kurikuulsaks saanud Karl Lemani poksiklubi. Siis käidi Rataskaevu tänavu raskejõustikusaalis, kus nüüd on rootslaste kirik.
Üks Lao trennikaaslasi oli ka toonane meistriklassi poksija Jevgeni Kolesnikov, hilisem Lemani klubi asutaja ja Philip Morrise sigarettide maaletoojate lähedane abiline. Lao ei varja tutvust, kuid lisab, et pole ise Lemani poksiklubis kordagi käinud.
1980. aastate lõpus lävis Lao tihedalt Kalev Kurega, kellega koos nad väljapressimises süüdistatuna kohtu alla anti. Lao ja Kurg said tingimisi karistada.
LÄBIRÄÄKIJA. Kui Laost on tänaseks saanud poliitikute ringkonnas liikuv avaliku elu tegelane, siis Kurest on kujunenud väidetavalt mees, kes koordineerivat mitmeid segase taustaga kinnisvaratehinguid Tallinnas. Kurg on omakorda suhetes Oleg Lvoviga, keda siiani seostatud Talllinna allilmaga ja ka keskturu erastaja Vadim Politukiga. Lvovi käealune on omakorda Hubert Hirv, kelle hea tuttav, Viimsi maatehingutega kuulsaks saanud Aivar Osa on oma kontrolli alla võtnud Balti jaama turu.
“Minul pole nende meestega enam mingit pistmist,” sõnab Lao lühidalt. Samas käib Lao tihedalt läbi Onistari omaniku Igor Savenkoviga, kellest on saanud vene kogukonna liidreid.
Ühelt poolt allilmaga seostatava vene kogukonna ja teisalt ka samasse seltsi kuuluvate eestlaste hea tundmine ongi ilmselt andnud Laole vahendaja ja läbirääkija imidÏi ja kuulsuse.
Peetud läbirääkimistest üksikud on jõudnud ka ajakirjanduse veergudele. 1997. aastal kirjutas Eesti Ekspress näiteks ühest Viimsi kinnisvaratülist, mis väidetavalt viis allilmaga seotud Andre Piispea tapmiseni Tallinnas Wimbledoni baaris.
Piispea kõrval istus ka kõnealuse tehingu üks osapooltest Fred Potter, kes toona kirjeldas ka Meelis Lao vahendustegevust: “Helistasin Lao Meelisele ja küsisin, kas on võimalik vene inimestega asju korda seada. Meelis ütles, et see ei tohiks väga raske olla. Mõne päeva pärast läksin Lao kontorisse, kuhu tulid ka vene inimesed Oleg Lvov ja tema alluv Ivtenko.”
Lao ise rääkis aga samast asjast hoopis nii: “Kui ma aru sain, et Potter on tõepoolest süüdi, see tähendab maaomanikku petnud, siis kadus mul soov teda aidata. Lõpetasin temaga sel teemal suhtlemise.”
SEOTUS KESKTURUGA. Meelis Lao nimega on seostatud ka Bekkeri sadamas Endel Sifi ja Orengburgnefti siinsete esindajate tülile rahuliku lahenduse leidmist. Tülile, mis väidetavalt taheti lahendada anda Venemaalt pärit rühmitustele.
Ka tänavu jaanuaris antud intervjuus kinnitas Meelis Lao, et on kogu elu püüdnud võidelda ülekohtu ja ebaõigluse vastu: “Rasketel aegadel, kui sa ei tahtnud, et sulle pähe ei istutaks, tuli tõepoolest lahendada nii enda kui sõprade probleeme.”
Enda seotust allilmaga kommenteerib ta nii: “Kui kõik need jutud, millest rahvas armastab pajatada, vastaksid tõele, istuksin ma ilmselt juba ammu kuskil kinnipidamiskohas.”
Tallinna keskturu erastamise aegu oli võitja juba ette teada – Vadim Polituk, mees, kelle elu kallale on korduvalt kiputud, ja Mait Metsamaa, kes selle eest eluga maksis.
Ootamatult tekkis neile aga ka konkurent, Rivington Halduse OÜ, mida esindas jurist Aivar Pihlak ning mille taga seisis väidetavalt lisaks Laole ka Peep Maiste, mees, kes oli seotud Imre Arakase ja aastad tagasi Vasara ukse ees mõrvatud Jaak Veike kinnisvaratehingutega.
On räägitud sedagi, et Rivingtoni pakkumine oli teadlik bluffimine, millel üks eesmärk – eemale tõmbumise eest raha küsida. Seda enam, et Lao tundis hästi Politukiga seotud Metsamaad, kes nagu Laogi tihedalt Venemaaga asju ajas.
See oli aeg, kus Meelis Laol oli rahadega kitsas käes. Rivington võttiski oma pakkumise tagasi, küsimus on vaid selles, kas keegi tänutäheks ka raha sai. “Minu osa piirdus vaid Pihlaku konsulteerimisega,” sõnab Lao nüüd. “Maistet ma aga isegi ei tunne.”
Pihlak oli Mõisa ja Lao vahendajaks ka nende Londoni kohtumisel Giovanni Sposatoga, kes pakkus raha Eesti Raudtee erastamiseks.
PIKARO EI ANNA ALLA. Riigikogu liige Koit Pikaro on jätkuvalt süüdistanud Laod sidemetes Peterburi allilma ühe juhi Mogilaga. Pikaro väitel ulatub Mogila tegevushaare ka Londonisse, kus Mõis ja Lao Sposatoga kohtusid.
Pikaro süüdistab Laod ka otsesidemetes siinse allilmaga. “Kohe, kui oli vaja avalikult toetada Jüri Mõisa, loobus Meelis Lao grupeeringu vahetust juhtimisest ning andis kõik volitused üle oma endisele alluvale Tarmo-Sten Laanele,” väidab ta. Pikarole kuulub ka väide, et Mõis on Lao käsundusohvitser või käepikendus. Märtsis lõppes Pikaro ja Lao vaen vastastikuste süüdistustega üksteise jälitamises.
Väidetud on, et Lao metalliäri Venemaalt Läände on just nimelt Mogilaga seotud. Räägitakse koguni ühest nõupidamisest Pariisis 1999. aasta suvel, kus transiidiskeemides kokku lepiti.
Lao soovitab Pikarol sellise jutu peale arsti juurde minna. Küsimusele, kas ta Mogilaga on kohtunud, vastab Lao: “Ma olen paljudega Venemaal kohtunud, aga see ei tähenda midagi. Kui keegi süüdistusi esitab, siis toogu ka tõendid lagedale või palugu vabandust. Aga pole ei tõendeid ega ka vabandusi.”
