Avalikult kuulutamine oleks ohtlik. Praegu ei taheta sellest joogist enam isegi telefonitsi rääkida, sest kasutajate ring on niivõrd suurenenud, et tseremooniate korraldajad kardavad repressioone.

„Näiteks Rootsis on politsei hakanud šamaane vahele võtma,” teadis üks asjasse pühendatu rääkida, kui selgitas mulle, miks Eesti ürituste korraldajad ei taha, et ma üldse neist asjust kirjutaksin. „Nad arvavad, et on veel vara, inimesed ei saaks sellest aru,” ütles Margus (nimi muudetud – toim). „Kardavad, et tekib üleüldine paanika ja hüsteeria.”

Jutt käib Lõuna-Ameerikast Amazonase metsadest ja Peruu lähedalt pärinevast rituaalist, mille keskmes on ayahuasca-nimeline jook. Vähemalt kahest eri taimest kokku keedetud väga halva maiguga jook tekitab hallutsinatsioone, toimeaineks vägagi looduslik dimetüültrüptamiin (DMT) – aine, mida võib leida Eestiski kasvavatest taimedest ja mida eritab ka inimese enda keha. Tänu sellele ainele näeme me unenägusid, see toimeaine muudab ka ilmsi unenägemise (ingl lucid dreaming) intensiivseks.

Üks joogi koostisosa peab niisiis olema mõni taim või juurikas, mis sisaldab DMT-d. Teine aga selline, mis suudab peatada inimkehas DMT-d lagundava ensüümi. Eelkõige pärinevad need ained siis Amazonase ümber kasvavatest taimedest, näiteks psychotria viridis (mida Soomes tõlgitaksegi šamaanikohviks) ja amatsoonase kaapiväät (banisteriopsis caapi). Kokkukeetmise retseptid on asjasse pühendatutele teada, teadmised on kaasa toodud Lõuna-Ameerika reisidelt.