“Täiesti selgusetu, miks ta põlema läks. Meil mitu meest tegeleb sellega,” ütleb Järvamaa politsei juhtinspektor Priit Paal. Ekspertiisis selgitatakse, kas kadunuke oli alkoholi tarvitanud. Uurimise all on ka, kas polnud ärapõlenud kodaniku riietel mingeid kemikaale - “Võib-olla magas enne kuskil bensiiniloigus. Kuidas ta muidu nii põlema läks.”

Karja tänava ühekorruselises puumajas, mida Paide volikogu pärast nelja aasta tagust kõpitsemist linna vaestemajaks nimetab, elab ametlikult viis inimest, kellele mujal enam peavarju ei jagu.

Inimpõlengu kustutas kaks ämbrit vett

Pikk koridor ja pisikesed toad oma diivani, pottide-pannide ja muu kila-kolaga nagu “Politseikroonika” kaadritest maha kopeeritud. Endistelt eluasemetelt väljatõstetud üürivõlglased maksavad iga oma ruutmeetri eest kuus 5 krooni. Vassili hoidis selle raha kokku. Ta elas vaestemajas omal käel.

Päästeamet sai teisipäeval hädakutse kell pool seitse.

Tunnike varem tegid kaks kamraadi vaestemajas väikesesse viinavõtmisesse väikese pausi. Hoovil käinud Nikolai silmas seal tuigerdavat Vassilit. Too oli Nikolai mõõdupuu järgi täis mis täis.

Napsitamine läks toas edasi, aga normaalset olemist hakkas segama miski kärsahais. Nikolai läks vaatama. Kurat, mingi riidehunnik on koridoris põlema pandud. Vot see veel puudus! Nikolai krahmas toast ämbritäie alati-valmis-vett (maja veevarustus põhineb hoovil asuval kaevul) ja läigatas selle otse palangusse.

Sa raisk, ei olnudki ainult riided! Tossu sisse tekkinud pragudest paistis, et põrandal hõõgusid küll kellegi püksid ja hõõgus ka kellegi jope, aga hõõguva kapuutsi sees oli inimese pea. Vassili?

Nikolai tegi treti kaevule. Teine ämbritäis vett võttis tuletõrjujatelt töö ja lõi pildi päris selgeks - Vassili jah. Vist isegi veel hingab, kuigi ei tee mitte mingit häält

Vaestemajalistel selge: suitsukoni süü!

Kümmekond aastat tagasi võttis tuli puumaja, kus Vassilil oli olnud korter. II grupi invaliidil sealtsaadik peale astma ka peavarjumure.

Viimastel aastatel elas Vassili peremehe loal paar kilomeetrit Paidest tühjas talus. Aga tahtis linna. Kuu-poolteist tagasi andis sotsiaalosakonda elamispinna saamiseks avalduse. Osakonna juhataja Jaanus Seema: “Meil polnud talle midagi anda. Pealegi polnud ta meie linna kodanik.”

Kuigi moodsa sõnavara järgi oli Vassili asotsiaal mis asotsiaal, sai ta kuigivõrd oma eluga hakkama - käis taludes tööl, tegi-müüs vihtu. Sotsiaal-osakonna naiste meelest oli kadunuke juba selles mõttes tubli mees, et käis saunas ihu harimas. Aga vaat see viinaviga, mis tütrega läbikäimiselegi kriipsu tõmbas...

Pardon. Surnutest räägitakse head. Juba paljalt Nikolai võib sõbrast ja koos lihakombinaadis töötamisest rääkida mitu pudelitäit jutti. Eks on ka võetud, räägitud ja arutatud - näedsa, mis neetud suitsukoni heale inimesele tegi....

Kes matab? Nikolai küll mitte.

“Võtame tütrega ühendust. Kui tema ei, siis me ise,” lubab Jaanus Seema.

Andrus ESKO