Meie konnakotkas Tõnn eelistab Rootsi metsasid
Viimastel aastatel oma üllatavate rännakutega kogu Euroopa linnuhuvilisi elevil hoidnud noor jälgimisseadmega varustatud suur-konnakotkas Tõnn on Eesti kui oma sünnimaa suure tõenäosusega hüljanud ja leidnud endale meelepärase elukoha hoopis Rootsi kuningriigis.
Meie kotkauurijate lootuse, et see haruldane, 2008. aasta suvel Läänemaal ilmavalgust näinud kotkas hakkab pärast esimeste eluaastate suviseid uitrännakuid Soomes, Rootsis ja Norraski tänavu lõpuks ikkagi Eestis pesitsema, kustutas ta oma seekordse kevadrändega.
Tõnn alustas Hispaanias Vahemere-äärses El Hondo looduspargis asuvas talvitumispaigas kevadrännet märtsi lõpus. Jättes päevas kohati selja taha enam kui 300 kilomeetrit ületas ta 13. aprillil Setumaal Eesti piiri. Paraku käitus ta siis täpselt sama moodi nagu varasematel kevadetel: pärast mõnda päeva Eestis tegi ta siit minekut ning suundus Peterburi ja Laadoga järve lähistelt Soome.
Viimaste Tõnni seljale kinnitatud antenniga satelliitsaatja kaudu saadud asukohaandmete järgi on ta nüüdseks Soomest juba Rootsi põhjaosas, kus senini on veel lumi maas.
Kuna sigimisikka jõudnud lind püsib täpselt samal kursil nagu eelmisel aastal, ongi alust arvata, et tal on seal taas sihikul Rootsi keskosas Jämtlandi maakonda jääv Östersund, mille lähistel ta eelmisel suvel kuni sügisrände alustamiseni paikseks oli jäänud.
Meie Tõnni Rootsi kolimise üle on sealsetel linnuhuvilistel põhjust ülisuurt heameelt tunda, sest suur-konnakotkad ei kuulu Rootsis pidevalt pesitsevate linnuliikide hulka. Teada-olevalt on selle kogu Euroopas kadumisohus liigi esindajad pesitsenud seal vaid üksikutel kordadel.
Meie „antennidega” kotkaste ja kurgede liikumisel silma peal hoidev Urmas Sellis kotkaklubist märkis, et eelmisel aastal olid kohalikud linnuvaatlejad Östersundi kandis näinud lendamas vaid Tõnni.
Paarilisest, kes oleks reetnud tema esimest pesitsema asumist, polnud kippu ega kõppu. Ehk siis mullu ei jõudnud Tõnn suure tõenäosusega veel pesa punumise ja järelkasvuga maha saada. See, kas tänavu on tal aeg selleks lõpuks küps, peaks suure tõenäosusega lähikuudel välja tulema. Kuna suur-konnakotkad on Rootsis väga haruldased linnud, tuleb tal kaasa leidmisega ilmselt kurja vaeva näha.
Isaslinde ei jätku emastele
Kui rootslastel on põhjust ühe uue ja sigimisealise suur-konnakotka enda poole ülemeelitamise pärast head meelt tunda, siis meie emastele suur-konnakotkastele pole see sugugi meelt-mööda. Asi on nimelt selles, et Eestis on isaseid suur-konnakotkaid emaslindudega paari astumiseks niigi vähe.
„Kuna isaseid emaslindudele ei jätku, heidavad nad ilmselt paari isaste väike-konnakotkastega,” viitas Sellis. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks n-ö täisvereliste suur-konnakotkaste arvukus on Eestis aina vähenenud. Näiteks kui väikekonnakotkaste hulka hinnatakse meil kuni 600, siis suur-konnakotkaste arvu vähem kui 20 paarini.
Tõnni praeguse rännutee puhul üllatab see, et ta otsustas ka tänavu Hispaaniast Rootsi lennata suure ringiga Eesti ning Soome kaudu. Eelmisel sügisel põrutas ta aga Östersundi kandist talveks El Hondosse otseteed üle Taani väinade.
„Ilmselt on talle selline kevadine rännutee lihtsalt sisse harjunud, et käib ja vaatab Eesti üle, et siis jälle siit edasi lennata,” pakkus Sellis, mis võib olla Tõnni pealtnäha täiesti ebaratsionaalse ja asjatut energiakulu tekitava rännutrajektoori valiku taga.
Luubi alla ka emaste rännakud
•• Suur-konnakotkaste näol on tegemist Euroopa kõige ohustatuma ja vähem uuritud kotkaliigiga. Nii kaua kui meie kotkauurijatel pole jälgimisseadme abiga veel mitte kellelgi ühtegi suur-konnakotkast uurida õnnestunud. Varem on neid kotkaid küll märgistatud, kuid noored linnud on hukkunud enamasti juba kas esimesel sügis- või kevadrändel. Tõnn on teadlasi infoga varustanud juba kolm aastat järjest.
•• Kui tänu Tõnni liikumiste jälgimisele on kinnitust leidnud tõsiasi, et noored isased suur-konnakotkad võivad uut kodukohta otsides väga kaugele hajuda, siis emaslindude puhul pole seda veel kindlaks tehtud. Uurimaks, kas ka noored emaslinnud võivad olla niivõrd uljad rändajad ja Eestist sootuks mujal pesitsema asuda, on meie kotkameestel plaanis sel suvel satelliitsaatja selga panna ka ühele suur-konnakotkaste tütrekesele.
•• Seni on teada, et olenevalt liigist jäävad ühest soost järeltulijad elama sinna, kus nad ilmale tulid. Teisest soost linnuvõsudel tuleb aga lähisugulastega ristumise vältimiseks mujale kolida.
Suur-konnakotkas Tõnni ja kõigi teiste meie satelliitsaatjatega varustatud harulduste rännakuid saab uurida internetis aadressil http://birdmap.5dvision.ee .
