„Oluline on tõmmata selge piir rahumeelsel meeleavalduse ja selle vahele, mis toimus pärast. Tuhanded inimesed avaldasid rahulolematust Läti poliitika ja poliitikute vastu ning minu hinnangul täiesti põhjendatult. Mingit põhjendust ei ole aga hiljem toimunud märatsemisel,“ kirjutas Meikar oma blogis.

„Keskmise mässaja profiil: alla 20. aastane, lühikese soenguga, pisut napsutanud. Rahvus ei mänginud rolli. Eesmärk neil puudus, ehk väidan, et samad näod oleks valmis ükskõik millise rahumeelse meeleavalduse järel kasutama võimalust, et kiviviskamisest, karjumisest ja lõhkumisest naudingut saada,“ jätkas ta.

„Mul on kahju, et Riia kesklinna segi pöörati. Mul on kahju, et rahumeelse meeleavalduse sõnum lämmatati vandaalide mõttetu kisaga. Selle asemel, et täna asjalikult debateerida selle üle, et kuidas riigile taas jalad alla saada, käib sõnasõda teemal, et kes on mässus süüdi,“ kirjutas Meikar.

„Tunnistagem, asjad on Lätis väga halvad. Rohkem sarnaneb siinne poliitiline kultuur Ukraina kui Eesti omaga. Lätis on oligarhidel oma parteid (või parteidel oma oligarhid) ning korruptsioon on süsteemi lahutamatuks osaks. Poliitikute verevahetust pole toimunud ning puki otsas istuvad ikka need vanad Rahvarinde tegelased,“ nentis ta.