Studio Viridise juhataja Val Rajasaar rääkis, et algul oldi seda meelt, et kuna Soome taksidermistidel on head mammutite kui jääaja sümbolliigi tegemise kogemused, võiks selle töö nende kätte usaldada. Lõpuks otsustati siiski, et auasi oleks sellise tööga ise hakkama saada.

Rajasaare kinnitusel tehakse nn mammuti rekonstruktsioon valmis loomulikke mõõtmeid üks ühele järgides ehk siis eluka turja kõrgus hakkab küündima ligi kolme ja poole meetrini.

Valmib ka koopalõvi

„Tegemist saab olema skulptuurse tööga, mis kaetakse sobilike pargitud nahkadega,” kirjeldas Rajasaar. Mammuti nahka seejuures loomulikult ei kasutata. „Kasutame põhiliselt võimalikult pika karvaga šoti mägiveiste nahkasid, mis tuleb meil ilmselt üle värvida,” osutas ta. Spetsiaalsest materjalist voolitud mammutimulaažile karvase kasuka selga saamiseks võib tema sõnul kuluda kuni viisteist veisenahka, mis on juba Eestist välja vaadatud. Rajasaar viitas, et õnneks on mammuti kohta väga palju informatsiooni ja tänu igikeltsast leitud säilmetele on täpselt teada nii tema  pikkus kui ka värvus. Arvatakse, et karvased mammutid jõudsid Eesti alale umbes 100 000 aastat tagasi ja surid siin kandis kliima soojenemise tõttu välja ligi 10 000 aastat tagasi.

Kogukuse poolest aukartust äratavale elukale iseloomulikud suured kihvad on aga tegijatel plaanis valmistada klaasplastist. Kavakohaselt peaks mammutitopise otsast lõpuni valmis tegemiseks kuluma kuus kuni kaheksa kuud.

Mammutitopis valmib Tallinnas samas stuudios, kus ka ninasarvik Mörri uuesti jalad alla võttis. Rajasaar märkis, et stuudiot ei tule mammuti tarbeks siiski ümber ehitada. „Selleks, et topis meil uksest välja ja uues kohas jälle uksest sisse mahuks, tuleb see teha ärakäivate jalgadega,” ütles ta.

Peale mammuti tuleb meie topisemeistritel Äksi jääaja teemapargi jaoks teha ka üks koopalõvi ja tänini vähesel hulgal Läänemeres elava pringli topis. „Pringel tuleb meil olemasolevate fotode ja andmete põhjal samuti ise modelleerida ja valmis teha,” viitas Rajasaar.

Kõik vajalikud topised on vaja eksponeerimiseks valmis saada aasta jooksul, sest juba järgmisel kevadel peavad Äksi jääaja teemapargi uksed huvilistele avatud olema.

„Sisuliselt peame tegelikult kaks ja pool aastat nõudva töö aastaga valmis saama,” märkis Rajasaar. Et etteantud tähtajaks nii mammuti- kui ka kõigi teiste topistega ühele poole saada, kaasab Studio Viridis töösse kõik Eesti ja Soome parimad topisemeistrid. Nii jääb samuti üheks jääaja tunnusliigiks olnud ürghirv meie põhjanaabrite teha.

Äksi jääaja teemaparki rajava Tartu valla vanem Aivar Soop ütles, et Vooremaal Saadjärve ääres asuvasse vanasse spordihoonesse tehtav jääaja teemapark peab avamiseks valmis olema järgmise aasta maikuu alguses.

Peale spordihoonesse tuleva jääaega iseloomustava ekspositsiooni peaks keskuse kõrvale Kalevipoja kivi juurde rajatama ka väike kivipark, kus huvilised saavad tutvuda, kust on mandrijää meile rändrahnudeks ristitud kivikamakaid kohale tassinud. „Samuti tuleb keskuse juurde 30-kohaline väike praam, millega saab külastajaid järvel sõidutada,” lisas Soop.

Ülevaade jääaegsest Äksist

Jääkamber ja 3D-kinosaal

Oodatakse 30 000 külastajat

•• Äksi jääaja teemaparki tulevad  muuseumidele omaste vitriinide kõrvale heli- ja valgusinstallatsioonid ning multimeedialahendused. Peale jääaja loomade topiste valmivad jääaegse temperatuuriga ja jääkujukeste valmistamise võimalusega jääkamber ning kinosaal 3D-filmide vaatamiseks.

•• Teemapargis peaks külastajad saama päris täpse pildi sellest, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi, ning sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik.

•• Tartu vallas asuva Saadjärve looduskeskuse arendamist jääaja teemapargiks toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 2,62 miljoni euroga. Teemapargi kogumaksumus küünib veidi enam kui kolme miljoni euroni.

•• Saadjärve looduskeskuse seni­ne külastatavus on umbes 8000 inimest aastas. Pärast jää­aja tee­ma­pargi valmimist oodatakse külastajate arvu suurenemist vähe­malt 30 000 inimeseni aastas.