Nii sirget vagu ei saa olemas olla! Justkui joonlauaga tõmmatud! Aga tegelikult pole maailmameistrivõistlusteks valmistuval kahekümneaastasel Margo Pajol joonlauda põllul kusagilt võtta. Silm sirkliks, nina vinkliks. Sada meetrit noolsirget vagu. Avavao kündmiseks on abiks vaid kolm mõõduposti ja terav silm. Lisaks künnimeistrist isa Mait Pajo kogemused. Pot-pot-pot. Stopp! Putitamine.

„Eks see üks maffia värk meil ole,” kostab oma poja treeneriks hakanud Mait muheledes. Aastakümneid Eesti põldudel teisi kündjaid põrmustanud Mait tõmbas konkurentide rõõmuks adra vaost välja ja pühendus poja treenimisele. „Löögu keegi mu MM-i tulemus üle, siis jätkan,” kostab kümne aasta eest maailma kaheksas künnimees olnud Mait.

Pole välistatud, et just pojast saab isa troonilt kukutaja. Selleks tuleb sada korda 20 meetrit põldu muuta põllumajanduslikuks kunstiteoseks, aega on kaks tundi ja 40 minutit. Ees podiseb Margo traktor, selle taga vao veert mööda astub isa, kes näeb vaos iga väiksemagi vea ära. Küll käib sahk liiga madalalt, siis jälle liiga kõrgelt. Siis on kalle vale. Pot-pot-pot. Stopp! Putitamine.

Mutrivõtmete heledad kolksud kõlavad kui tiiskandid bassikoori seas. Ader peab arstiskalpellina paigas olema. Skulptuursed vaod meenutavad meisterlikku taiest, puudu on vaid Siim-Tanel Annus, kes paneks nende peale paljad tüdrukud tuld purskama ja kinnistaks end taas kunstiajalukku. Vagu vaatav isa pole aga ikka veel rahul.