Menukas Facebook omavalitsusi ei köida

Omavalitsused, kes ei kasuta Facebooki suhtlusportaali, jäävad rahvast kaugele.

Eestis on vaid kaks omavalitsust – Tartu ja Keila –, kes suhtlevad rahvaga aktiivselt sotsiaalmeedia vahendusel. Neil on Facebooki (FB) portaalis oma suhtlusgrupp. Ülejäänud kaheteist­kümnes FB-s esindatud omavalitsuses on koduküljed tekkinud vabatahtlike initsiatiivil või turismiedendajate abiga.

Praegu on FB-s umbes 120 000 Eesti internetikasutajat, nende arv kasvab analüütikute hinnanguil aasta lõpuks 400 000-ni, haarates enam kui pooled arvutikasutajad.

Üliõpilane, Viiratsi valla kultuurikomisjoni liige Terje Põvvat lõi valla suhtlusgrupi omal initsiatiivil. Suuremat vastukaja pole vallalt senini olnud. Samasugust initsiatiivi näitas Saaremaa juurtega tallinlane, jurist Sven Veltmann, kelle loodud Saaremaa grupis on ligi 700 huvilist, paljud välismaalt.

Grupi „Eesti kultuuripealinn on Rakvere” asutas Rakvere sisekontrolör Marko Torm isiklikust initsiatiivist. Saja viiekümne liitunu hulgas on esindatud linna kultuurieliit ja külg pakub infot alates Arvo Pärdi tegemistest ja lõpetades meeste tantsupeoga.

„Fantastiline, saime nädalaga 425 liitunut,” rõõmustas Taevakoja turismiettevõtja Rita-Anette Kohava, kelle töö viljana muutub ka Põlva vald tuntumaks.

Tartu on üks väheseid omavalitsusi, kes läks Facebooki teadlikult mullu novembris ja on kogunud üle 2300 liitunu. Lilian Lukka avalike suhete teenistusest nentis, et Tartu ametlik lehekülg on kuiv ja väheste otsesuhtlemise võimalustega. „Meie sõpradel on nüüd võimalus linna asjus kaasa rääkida ja arvamust avaldada, mida ka agaralt tehakse. Tartu jaoks on FB-s olemine andnud palju tagasisidet,” lisas Lukka.

Keila avalike suhete juht Valdur Vacht asutas linna kodukülje linnapea soovitusel. „Praegu on Keilal sõpru 20 riigist, sealhulgas Kasahstanist, Jaapanist ja Austraaliast,” rõõmustas Vacht, lisades, et FB-s on suhtlemine inimkesksem.

Omavalitsus järgigu inimesi

Internetiturunduse analüütik Toomas Eelrand leidis, et omavalitsused peaksid olema internetis seal, kus inimesed käivad. „FB annab ajaga kaasaskäiva mulje omavalitsusest ja on ideaalne uudiste teatamiseks. Lisaks saab FB-s teha küsitlusi ja arvamusi koguda,” selgitas Eelrand.

Ta selgitas ka FB erinevust tavalisest internetiküljest: „Piltlikult ehitatakse kõik kodulehed keset paksu metsa ja hakatakse inimesi sinna meelitama, aga FB-s minnakse ise inimese juurde ning ollakse osa inimese isiklikust elust.”

Internetiturundusfirma OKIA loovjuhi Kaupo Kalda sõnul annab FB-s olemine kodanikele teada omavalitsuse hoolivusest ja soovist näha tegelikke piirkondlikke probleeme, suhelda inimestega.

„FB on oluline, sest omavalitsus ja kodanikud suhtlevad seal võrdsetel alustel,” nentis ka regionaalminister Siim Valmar Kiisler.

Maakondade ja omavalitsuste suhtlusgrupid Facebookis

Fännide poolest on esikohal

ikka pealinn

•• Tallinn 2878 liitunut

•• Tartu 2381

•• Pärnu 1334

•• Ida-Virumaa sõbrad 805

•• Saaremaa 718

•• Haapsalu ja Läänemaa 496

•• Taevaskoja 431

•• Keila 416

•• Hiiumaa 424

•• Rakvere 210

•• Vormsi 151

•• Viiratsi 36

•• Paide 15

•• Saue vald 5

•• Kaiu küla ja vald 2

Allikas: www.facebook.com