Laskealade keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) on keskkonnaamet tänaseks heaks kiitnud, kuid nõuab ministeeriumilt täiendavate seirete läbiviimist nii katselaskmiste eel, selle ajal kui ka pärast.

Ministeerium on sellega nõus, kuigi keskkonnamõjude aruande koostajad on olnud arvamusel, et kui laskmisi läbi viia talvel, nagu ministeerium on kavandanud, ei tohiks sel keskkonnale peaaegu mingit mõju olla.

KSH avalikustati asjasse puutuvate kohalike omavalitsuste esindajatele 19. novembril 2008. aastal, kinnituseni jõudis see dokument möödunud kuul. Laskealadeks sobivate paikade leidmisega läks kaitseministeeriumil seega küllaltki kiireks, sest oli vaja selgust, kas 2010. aasta kaitseväe väljaõppeplaanidesse saab kodused laskmised sisse kirjutada või mitte.

Kus katselaskmised, sinna ilmselt ka laskeala

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul saab katselaskmised aga väljaõppega vaevata kokku sobitada. Ta ütles Päevaleht Online’ile, et lõplikult ei ole siiski veel otsustatud, kuhu laskealad rajatakse, kindel on vaid see, et neid tuleb rohkem kui üks.

Samas kinnitas ta, et kõigil veel sobivate asupaikadena sõelale jäänud aladel – Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Nõva Liivase ja Sõmeri – katselaskmisi ei tehta. Seega need kohad, kus korraldatakse katselaskmised, saavad olema ka paigad, kuhu laskealad rajatakse.

Seda möönis ka Kuimet, kuid lisas, et päris lõpliku otsuse saab teha alles siis, kui esimesed katselaskmised koos seiretega on tehtud ning sealsete kohalike võimudega läbi räägitud ja kokkulepped saavutatud. See kõik jääb aga järgmisse aastasse.

Otsesihtimisega Eestis lasta ei saa

Kaitseministeerium alustas merele suunatud laskeharjutusteks sobivate paikade otsimist 2007. aasta mais.

Laskepaikade vajadus tuleneb välihaubitsate otsesihtimisega laskmise ohuala suurusest: selle pikkus on 14 km. Ohutust silmas pidades ei saa kaitsevägi harjutada ka laskmist 23 mm õhutõrjekahuritest.

Varem on Eesti suurtükiväelased ja õhutõrjujad käinud lahinglaskmistel Soomes, kuna aga soomlastel pole Eesti kaitseväes kasutusel olevaid 155-millimeetrilisi haubitsaid ega õhutõrjerakette Mistral, muutuks relvade ja laskemoona vedu Soome liiga kalliks ja keerukaks.

Kui sobivad paigad leitakse, hakkaksid laskmised merele toimuma talviti kaheksal päeval aastas. Viiel päeval harjutab õhutõrje ning kolmel suurtükiväepataljon.