Eesti meremuuseum alustab kevadel lennusadamas kahe kai renoveerimist ja ehitab suveks välja külastuskeskuse, et seejärel võtta käsile ligi sajandivanuste vesilennukiangaaride katusevahetus.

Allveelaeva Lembit ja meresõjatehnika ekspositsiooni avamine 1916.–1917. aastal ehitatud rahvusvaheliselt unikaalsete koorikbetoonist kuplitega vesilennukiangaarides on lähemal kui kunagi varem.

2006. aasta suvel jõudis lõpule aastaid väldanud kohtuvaidlus ja riik võttis riigikohtu otsuse alusel ebaseaduslikelt omanikelt üle 14 hektarit mereäärset maad. Detsembris sõlmisid justiitsministeerium, kultuuriministeerium ja AS Riigi Kinnisvara Patarei vanglast lennusadamani laiuva ala arenduskokkuleppe ning meremuuseum sai enda käsutusse Küti tänava äärsed kinnistud ja kaid.

Pöörane tempo

Tänavu hiliskevadel või suve alguses võetakse meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul ette kahe remontimata koorikbetoonist kupli väliskatte remont. Sarnaselt 2002. aastal korrastatud kupliga täidetakse praod ja bituumenile pannakse peale vettpidav kate, vajalik viis miljonit krooni tuleb riigilt. “Hanget pole veel välja kuulutatud. Enne on tarvis saada ka kooskõlastus muinsuskaitselt ja saada ka arhitektuurilised eritingimused,” ütles Dresen.

Angaaride korrastamiseks kulub aasta, keskvalitsuse turismiinvesteeringu projekti raames sadama- ja vabaõhuekspositsiooni väljaehitamisega on aga tuli takus, sest 45 miljoni kroonisest eelarvest 30 miljonit krooni saadakse Euroopa Liidust. Projekti rahastamise otsuse langetas valitsus suvel, praegu kontrollitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskuse vanemkonsultandi Tiina Tarma sõnul projekti dokumentatsiooni.

Dreseni sõnul oodatakse vastust lähinädalatel ja seejärel tuleb töötada “pöörases tempos”, et 30. juuniks kõik valmis saada. Võib-olla aga veelgi varem, sest jaanipäeva paiku on kavas kahe Rootsi ajaloolise laeva Tallinna-külastuse ajal pidada mitmes sadamas korraga merepäevi.

Huikel pikalt kajada laskvate vesilennukiangaaride kõrvale kerkib umbes 150-ruutmeetrine külastuskeskus pileti- ja suveniirimüügikohaga ning interaktiivsete infostendidega. Välisekspositsiooni omakorda tulevad ankrud, kahurid, toodrid-poid.

Riigihankekonkursi võitnud vesiehitusfirma BMGS Eesti filiaal remondib aktsiaseltsi Merin koostatud projekti järgi 1915.– 1917. aastal rajatud kai nr 37, mida kiirlaevade lained on jõudsalt “söönud”, ja ehitab akvatooriumi arvelt vesilennukite angaaride ette kai nr 38, mida mööda pääseks allveelaev angaari. 15–20-tonnised betoonplokid veealuse osa täitmiseks juba ootavad angaaride kõrval.

Lisaks on muuseumil kavas soetada kaks 40 meetri pikkust ujuvkaid, mille vabaparda kõrgus on 90 cm ja mille ääres võiksid merepäevadel seista kaatrid.

Järgmise sammuna tahab muuseumipere korrastada arhitektuurimälestistena kaitse alla võetud staabihoone ja kasarmuhoone, et avada neis konverentsiruumid ja kabinetid ning sadamakõrts.