Kui Eesti Päevaleht kooli juurde jõudis, olid viimased tunnid just lõppenud ning jääplats poisse-plikasid täis. Nurga tagant tuli ühtevalu lisa ning ruum kippus napiks jääma. Kes tegi uhkeid kaari, kes astus esimesi veel ebakindlaid uisusamme. Paar suuremat jütsi tegeles jää pealt värske lumekorra äralükkamisega.

Peale oma kooli laste kasutavad liuvälja pärast tunde agaralt kõik ümbruskonna lapsed, kes koolist välja kasvanud. Poisid käivad pärastlõunal siin hokit tagumas, kel endal uiske ei ole, laenab sõbralt. Siinsamas kooliteed alustanud Laanmäe sõnul on Merivälja algkoolis liuvälja tegemine ammune, ligi 40 aastat kestnud traditsioon.

Haridusameti inspektor Urmas Sadam nentis, et Merivälja kooli liuväli on tema teada tõepoolest ainus. Kuigi uisutamine on kehalise kasvatuse programmis, jäetakse see unarusse või leitakse mingi asenduslahendus, sest liuvälja rajamine on kasvõi vee hinda arvestades kulukas ettevõtmine ning käib koolile üle jõu.

Merivälja kooli tagasihoidlike mõõtmetega liuvälja igaks ülekastmiseks kulub kümmekond kantmeetrit vett.