Mesikäpa uni kestab viis kuud
Kui karu unenägusid näeks, võiks ta neid pika talve ühtejärge nautida. Karu ergast und ei saa kuidagi siili sügava surmaunega võrrelda. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole, siilil kukub see 33,7 kraadilt 1,8 kraadini.
Mööduja hääle peale kergitab Ott pead. Kui üleval lärm liiga suureks paisub, näiteks sea- või hundijahi aegu, tuleb ta asja kaema. Häda nüüd segajale.
Eesti metsade suuremaid loomi - pruunkaru - teab omast käest, et lumi on üks igavesti soe ja mõnus tekk. Seejuures, mida paksem on tekk, seda mõnusam on selle all põõnata. Kui lumepinnal kõigub temperatuur 30 pügala piires alla nulli, siis juba 5 cm sügavusel on külma kõigest 16 kraadi. On lumetekk aga 24 cm paksune, püsib temperatuur selle all kogu aeg enam-vähem stabiilsena. Kõikumine on vaevalt 3 kraadi.
Karuoti uni kestab novembrist märtsini või aprillini. Olenevalt kogemustest ehitab karu endale sügisel "maja". üks sätib selle tuulemurru vahele, teine peidab tihedasse kuusenoorendikku, kolmas kaevab otse liivakünkasse. Neljas painutab noorte kaskede ladvad kokku.
Kõik nad vooderdavad aseme lehepudi ja samblaga. Suur karu kütab tekialuse ruumi kiiresti soojaks. Sellest, et tekialune õhk ajapikku päris paksuks läheb, Ott suuremat ei hooli - kõik selles on ju oma. Soojale tekile lisaks kaitseb magajat veel kaks "kasukat". Karvad on sügisel 8-9 cm pikkused, seejuures kõhul ulatuvad nad isegi 15 sentimeetrini. Selle all on varuks kobe pekikiht - enamasti 3-7 cm paksune, reitel vaat et 15-sentimeetrine.
Küljelt küljele räheldes, harva maoli lamades, suur pea käppade vahel, möödub magades tervelt viis kuud. Siis ühel pärastlõunal teeb kevadine sulavesi küljealuse märjaks.
Suve südames juulis idanema pandud seeme küpseb viljaks keset suurt talve. Enamasti jaanuari esimesel poolel sünnitab emakaru kuni kolm lapsukest. Nad on roti suurused, pimedad ning abitud. Ehkki karu on inimesest 2-4 korda raskem, kaalub ta poeg ometi inimlapsest 7 korda vähem.
õnneks on ema kaisus soe ja nisa küljes rippudes võtavad karupojad tasapisi juurde. Esimese elukuu lõpus avanevad silmad. Piima rüüpavad nad pool aastat järjepanu. Täiskasvanuks saab karu alles kolmandal eluaastal. Enne seda hoiab karulaps ema lähedusse. Esimese sügiseni kindlasti. Sageli sätivad noored karud ema naabrusesse endki puhkama.
Ninaesise suhtes on karu ükskõikne. Ehkki mesi ja küpsed kaeraterad maitsevad üle kõige, lepib ta kõigesööjana ka putukate, tõukude, marjade, pähklite, konnade, kalade, linnumunade ja raipega. Viimase puhul eelistab karu, et lagunemine oleks küllalt kaugele arenenud. Mõnikord jätab ta murtud looma oksakuhila alla veidikeseks laagerdama.
Pajuurbade puhkemise ajal on karu taas lahja. Kõht hakkab läbi käima. Pohla- ja mustikavarred ning üle talve rohelisena seisnud lehed vaigistavad esimest nälga. Raba pealt leiab jõhvikaid lisaks. Veidi hiljem tulevad heinputke pehmed ladvad ja noorukesed haavalehed.
Täiskasvanud karul on oma kuningriik. Selle piire märgistab ta küünevorpidega puutüvedel, tihti hõõrub selga vastu tüve.
Läinud septembris, kui Kõrvemaa metsades jäin ootamatult öö peale ja pidin lageda taeva all magamiskoti lahti rullima,leidsin hommikuhahetuses mõne meetri kauguselt veel sooja roojaportsu. See oli märgiks peremehelt, kelle valdustesse olin tunginud.
PEETER ERNITS
