Metsamehed: Eesti metsandus vajab arenguks uusi otsuseid
See omakorda on vähendanud sektori rolli tööandjana ning väliskaubanduse tasakaalustajana, selgus Eesti Metsatööstuse Liidu poolt tehtud ülevaatest.
Peamise põhjusena toodi välja toormepuudus, mis on osaliselt tingitud Venemaalt ümarpuidu impordi katkemisest, kuid ka Eesti metsaressursi kasutamine on poole väiksem sellest, mida lubab riigikogus heaks kiidetud metsanduse arengukava.
Takistavate teguritena märkisid metsamehed ka erametsaomanike maksukoormust, raskeveokite täismassi piiranguid puidu veol ja jätkuvalt riigi omandis olevate metsamaade kasutusest väljasolekut. Metsamehed tegid ettepaneku loobuda erametsaomanike puidu müügist saadava tulu tulumaksuga maksustamisest. Ka soovisid nad, et lubataks spetsiaalselt puiduveoks kohaldatud autodel erilubade alusel liigelda täismassiga kuni 52 tonni eeldusel, et teljekoormus ei ületa 10 tonni. Veel ootab lahendamist jätkuvalt riigi omanduses olevate metsamaade tulevik.
"Küsimused on tõsised," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Nende lahendamiseks tuleb mitmel ministeeriumil korraga pingutada ja kaasata ka huvigrupid. Leppisime kokku, et kohtume kõikide
osapooltega juba jaanuaris ja loodetavasti on selleks ajaks mingid lahendused välja pakkuda."
Ministri hinnangul loob metsaressursi optimaalsemaks kasutamiseks võimalused ka uuest aastast jõustuv metsaseadus, mille eesmärkideks on suurendada metsaomanike huvi metsa majandamise vastu ning muuta
kogu metsandusalane seadusandlus paremini toimivaks.
Keskkonnaministeeriumis täna toimunud metsandusalasest nõupidamisest osavõtjad keskendusid metsasektori kõige olulisematele lahendust vajavatele küsimustele ja leppisid kokku edasise ühise tegevuskava.
Nõupidamisest võtsid osa keskkonnaministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, riigikantselei, Eesti Metsatööstuse Liidu, Eesti Erametsaliidu ning Eesti Maaülikooli esindajad.
