Metsamehed loovad naabrivalve eeskujul loodusevalvet
"Paljud näevad, kuidas loodusele liiga tehakse, aga jätavad selle enda teada,” ütles loodusevahtide liikumise organiseerija, Viljandimaa metsamees Tiit Juhani. “Meie eesmärk ongi koondada vabatahtlikke, kellel oleks julgust rikkujale vastu astuda või sellest teada anda.”
Koputajaks ei hakka
Metsamehe nägemuses aitaks vabatahtlikud loodusvahid hoida loodust kõikjal, kuhu ametnikud ei jõua. “Keskkonnainspektoritel on valvata nii suur territoorium, et nad igale poole ei jõua. Riigimetsnikel on raiepaberitega liiga palju tööd,” märkis Juhani.
Tiit Juhani mõttekaaslane, endine jääger Vahur Sepp organiseerib loodusevahte Jõgevamaal. Ta on leidnud paar mõttekaaslast, kuid kohanud ka vastuseisu. “Öeldakse, et ega sa ometi looda, et ma koputajaks hakkan,” rääkis ta. “Minu arust on koputamisel ja looduse kaitsmisel ikka vaks vahet. See, mis praegu metsas toimub, ei lähe minu nägemusega kokku.”
##Loodusevahtide mõte tuli meestel juulis Lohusuu metsakogul. “Metsakogul arutati kõigepealt, kas metsadesse tuleks metsavahid tagasi tuua,” selgitas Sepp. “Leidsime, et vabatahtlik loodusevaht on hea mõte.”
Toetajaid jätkub
Eestimaa Looduse Fondi kogukonnametsa projektijuht Mikk Sarv lubab Juhani ja Sepa ettevõtmist igati toetada. Tema sõnul ei saa loodusevaht siiski erilisi lisaõigusi. “Tegelikult on igal inimesel praegu juba õige palju õigusi. Lihtsalt puudub meie-tunne,” leidis ta, “see on nagu naabrivalvegi – kogu aeg võib ju jälgida, aga organiseeritult toimib asi paremini.”
Praegu on riiklik looduse järelevalve keskkonnainspektorite õlul. “Sellisel kujul loodusevahte me loomulikult toetame,” ütles keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran. “Mida rohkem saame asjakohast infot, seda kergem on meie töö.”
Ka Eesti viimane metsavaht Tõnu Lume kiitis vabatahtlike loodusevahtide mõtte heaks. “Õige oleks, kui inimesed oleks nii kasvatatud, et nad ei tekitaks loodusele kahju. Aga praegu, jah, on selliseid loodusevalvajaid vaja,” ütles ta.
