Metsanädal valmistab ette miljoni puu istutamistalguid
Nädala moto, laulupealkirjast välja kasvanud “Las jääda ükski mets” pärineb laulu- ja tantsupeo korraldajate metsaistutamisideest.
MTÜ Eesti Metsaseltsi referendi Aarne Liidersi sõnul kavatsetakse metsanädalaga teha reklaami viimastele vabadele metsaistutuskohtadele Eesti eri paigus 1.–16. maini.
Üle-eestiline metsanädal
20 000 metsaistutajast 12 000 on laulu- ja tantsupeolised, vabatahtlikke on registreerunud üle 7000.
“Nii minnakse Euroopa Liitu loosungiga, et miljon puud on istutanud vabatahtlikud,” rääkis Liiders. Eestis pannakse kasvama umbkaudu 15–16 miljonit puud aastas.
Metsanädalal on üritusi kõigis maakondades, kokku on neis osavõtjaid 20 000 – 30 000. “See on aeg, et sahka seada, enne kui lähevad lahti suuremad tööd, metsaistutused ja -külvid,” selgitas Liiders metsanädala olemust. Traditsiooniline metsameeste kohtumine jätkab väljakujunenud programmiga, metsamehi näeb järgmisel nädalal Räpinas, Varstu vallas Krabil, Raplas, Luual, Hiiumaal, Audru vallas ja ka mujal Eestis.
Rikkalikus programmis on seminarid, näitused, maastiku-mäng, näidisõpipäev Elistveres, maamess, erametsapäev ja palju maakondlikke üritusi. Traditsiooniliselt selgitatakse välja parimad langetajad-laasijad.
Õues saab õppida
Esmakordselt on metsanädala kavas “Õues õppimise päev”, et suunata koole senisest enam korraldama õppetunde vabas looduses. Selline õppimismoodus on väga populaarne näiteks Põhjamaades.
Metsanädalat korraldavad Eesti Metsaselts ja keskkonnaministeerium, pikaaegsed partnerid on näiteks Tallinna loomaaed, botaanikaaed, loodusmuuseum.
Mõned põhjused, miks valiti metsapealinnaks just Räpina:
1784. a leidis aset puuaiasõda (talurahva rahutus) ja 1999. a jõudis siia metsanädala korralduse kogemusega “Puuparlament”. Viimastel kulus puupeadena täpselt viis aastat nõustamist, et Räpina oleks küps metsapealinnaks saama.
Põlvamaa tunnuslause on “Põlvamaa – rohelisem elu”!
Peaaegu poolt Põlvamaad katab mets – eri andmeil 44–49%
Räpina tuletõrjel on oma puhkpilliorkester ja trummitüdrukud, nende tegevus on ajast aega (hobused ja pasunakoor – H. Teder) olnud metsandusringkondades soositud.