Metsaraie hävitab kassikakkude pesapaiku
Kassikaku leviku ja arvukuse jälgimiseks kontrolliti tänavu 45 kassikaku teadaolevat pesitsusala, millest 21 oli lindude poolt asustatud, 23 aga asustamata. Leitud asustatud pesitsusalad asuvad valdavalt rannikualadel. Asustatud pesitsusaladelt leiti 4 pesa koos poegadega. Kokku said lennuvõimeliseks 8 poega, kellest kaks hukkusid.
Nende hukkumine läbi looduslike vaenlaste on põhimõtteliselt välistatud, vahendab looduskaitsekeskuse pressiteenistus.
Asustamata alade arv on murettekitav, sest nende hulgas oli ka mitu väga hea kvaliteediga elupaika, kus varem said pea-aegu igal aastal lennuvõimelisteks ka pojad. Mitmel hüljatud alal on aastate jooksul kordunud sama stsenaarium, kus linnud kasvatavad mitmel järjestikusel aastal üles pojad, seejärel leitakse mõne aasta jooksul elupaigast vaid märke lindude olemasolust ja viimaks kaovad needki.
LKK liigikaitse spetsialisti Rein Nellise arvates võib kvaliteetsete elupaikade hülgamise põhjustada kassikakkude madal arvukus, mille tõttu ühe paarilise surma korral ei ole tema asemele kedagi tulemas.
Kassikakk on teise kaitsekategooria liik ning suurem osa tema Euroopa populatsioonidest on langeva arvukusega. Viimane kassikakkude arvukuse hinnang Eestis on tehtud perioodi 1998-2002 kohta ja siis elas Eestis kassikakke 120-200 paari.
Teadaolevalt on kassikakud väga paiksed linnud, kes häirimatuse korral võivad ühes kohas elada kuni mitukümmend aastat. Pesapaikade hülgamise peamiseks põhjuseks peetakse metsaraiet.
