„Vaatasin eemalt, et tee ääres on imelik jõuk,” kõneleb bussi juhtinud Pala abivallavanem Kalev Karu, kes nähtu peale bussi kohe ka kinni pidas. Karu sõnul käitusid emis ja põrsad julgelt, ent kult paistis närviline ning ajas mõne aja pärast kogu karja metsa vahele.

Karu märgib, et põrsad olid üsna suured, sündinud arvatavasti möödunud aasta novembris-detsembris. Seetõttu ei usu Karu, et emis võinuks metsas poegida – niisugustes tingimustes, nagu tänavune talv meile pakkus, põrsad vaevalt ellu jäänuks.

„Arvame, et emis on põrsastega ühest siitkandi seakasvatusest jooksu pannud,” ütleb Karu.

Plehku panemise versiooni usub ka bioloog Nikolai Laanetu, kes ei välista ka, et nähtud põrsad võivad metssea järglased olla, sest osa põrsaid olid mustade laikudega. „Metssiga annab koduseaga järglasi, nad on geneetiliselt nii sarnased,” kinnitab ta. Laanetu sõnul on esimene põlvkond ristandeid tavaliselt väljanägemiselt nii metssea kui ka kodusea moodi, millele võivadki vihjata põrsaste tumedad laigud. „Järgmise põlvkonnaga on aga juba nii, et osa põrsaid on hübriidid, aga osa kas siis täitsa kodusea või metssea moodi,” ütleb Laanetu.

Põhjust, miks kult karja ligiduses viibis, seletab Laanetu emise innaajaga.